Avatud talude päev 2023 | Täkumetsa tatravabrik toodab tonnide kaupa tervist

Ida-Virumaa toortatratehase pererahvas võib tunde rääkida oma toodete kasulikkusest ja sellest, et tootmises kasutatakse ära iga viimanegi gramm tatraid, pakkudes mekkimisrõõme nii inimestele kui ka kanadele, rääkimata unelmate unedest tatrapatjadel.

Kukruse kandis Tallinna–Narva teelt Tartu poole pöörajaid ootab tagasihoidlikus tööstushoones ees imeline maheda toortatra ilm, mille taga seisavad nii tervisefanaatikud kui jahutootjad ja põllumehed-tatrakasvatajad.

„Teeme kõigepealt selgeks, mis asi on elus ja mis asi surnud tatar,“ kostab Maalehe huvilistele tatravabriku asutaja ja hing Nelly Vahtramaa.

Selgub, et see pruun ja spetsiifilise lõhna ning veidi kirbe-kõrbenud maitsega tatar, mida nõukogude ajast läbi tulnud reporter ja fotograaf päris tatraks peavad, polevat seda teps mitte. Tegu olla hoopis suurtööstuslikult toodetuga, nii et pisikesi pähkleid meenutavaid tatraviljasid kuumutatakse 80–100 kraadi juures, kuni need paisuvad ja kestadest vabanevad. Sellisel kombel sündiv tatar olevat aga „surnud toit“, mille suur kasulikkus kadunud.

Tänaste trendide ja kunagiste eestiaegsete tarkuste toel sündivat Täkumetsa küla vabrikus aga mahetatrast toortatratangud, kus viljade kest eraldatakse spetsiaalsetes veskites, jättes alles kõik kasulikud ained ja olles tänapäeval aina enam hinnatav „elus toit“. Aga värviks hoopis beež ja maitse kergelt pähkline.

Vaatame, mekime. Ongi.

Padjast küpsiste ja multšini

Meie kõrval müriseb peagi kümnendat sünnipäeva tähistava ja seitsme töötajaga tehase tatraveski, operaatoriks Vladimir Grigorjev. Kõrvalruumis täidab puhastatud tatrakestadega tatrapatjasid tootmisjuht Natalja Ivanova. Kuuleme, et tatrakestade ovaalne kuju tagab padjale erilise vetruvuse ja tegevat nii magajale kui ka padjal istujale mikromassaaži.

Köögis toimetab naistevägi toortatratangudest ja -jahudest küpsiseid, snäkke, müslisid valmistades.

„Meie toit pole üksnes väga tervislik, vaid ka väga maitsev,“ kuulutab Nelly Vahtramaa.

„Meie toit pole üksnes väga tervislik, vaid ka väga maitsev!“

Tatratehase asutaja Nelly Vahtramaa.

Kontoriruumi tähtsaimad aukirjad näitavad, et kõige enam kiitust on pälvinud müsli nimega Rubiin, kus värvi mahetootmisele kohaselt ei anna mitte värvained, vaid tavaline peet. Suhkrut asendab mesi.

Lahkeks giidiks olev Mai Tooming aga räägib, kuidas eestimaist mahetatart väätustav tehas tegutseb täiesti jäätmevabalt, sest tatrakestadest ja tootmisjääkidest valmivat nii kanasööt, mis kanad eriti priskeks tegevat, kui ka multš, mis peenrale-põllumaale eriti hea olevat.

Tõestamaks toortatra erilist kasulikkust, on Täkumäe tartralembid ka tublid kirjastajad. Kümmekonnas eesti-, vene-, soome- ja ingliskeelses üllitises on välja toodud hulk tatratarkusi ja -retsepte.

Mida külastajaile pakutakse / Tatra-seenesupist tatrapallimereni

Täkumetsa tatravabriku nime all toimetavad koos tervisetoodete firma RemedyWay ja mahejahudele spetsialiseerunud Wiru Mill.

Avatud talude päeval ei pakuta üksnes ekskursioone tatravabrikusse ja eestimaiste mahetatratoodete degustatsioone, vaid ka toortataratoite. Menüüsse tulevad spetsiaalselt selleks päevaks valmivad seenesupp, tatrapada juurviljadega, tatrakotletid, tatrapannkoogid, tatrakissell, tatraleib, tatrasalat.

Loomulikult saab uudistada ja mekkida kogu kohapealset söödavat toodangut, aga ka pea ja käega proovida tatrapatjasid ning uudistada tatraraamatuid.

Paljudes avatud taludes lastele pakutavast eristudes ootab tatratehase kohalik „pallimeri“, mis koosneb tatrakestadest.

Tatravabriku majabändiks on Laanelille muusikastuudio Avinurmest oma laululaste ja kandlekooriga.

Avatud talude päev tuleb taas!

Avatud talude päev toimub tänavu juba üheksandat korda.

Ligi 350 talu Eesti eri paigust ootavad külastajaid 15.–16. juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, mahla- ja moositootmisi, veinivabrikuid, turismitalusid ja palju muud põnevat.

Infot avatud talude ja nende lahtiolekuaegade kohta leiate veebilehelt www.avatudtalud.ee.