„Pole neid musti siia vaja, mingu p...sse!“ Uus seadus roppu räuskajat ei suukorvista

Vaenu õhutamist takistava seaduse eelnõu on valitsuse poolt heaks kiidetud, saadetud parlamenti ja sügisel asub riigikogu seda menetlema. Kas varsti pannakse solvavate sõnade eest käed raudu?

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner soovitab kriitikutel, kes sõnavabaduse piiramise eest juba ette näppu viibutavad, eelnõu enne hädaldama hakkamist hoolega läbi lugeda. Ta nendib, et praegu on meil vaenu õhutamine karistusõiguslikult võrdsustatav tavalise liiklusrikkumisega.

„Näiteks kui kutsud üles vägivallale puuetega inimeste vastu, reaalselt kellegi elu või tervis satubki ohtu ja on ka tuvastatud, et nii läks just sinu üleskutse tõttu, siis praegu saab sellise üleskutse eest teha trahvi sama palju kui mõne raskema liiklusrikkumise eest,“ selgitab Kärner. „Meie põhiseadus küll ütleb, et vihkamisele ja vägivallale õhutamine on keelatud ja karistatav, aga riigil peab olema võimekus reageerida karistusõiguslikult kõige raskematel juhtudel, kus vaenu õhutatakse. Muidugi ei käi siia alla mingid jaburdused, kus keegi kirjutab kuskile mõne idiootse kommentaari.“

Sõimlemine jätkuvalt lubatud

Eesti Inimõiguste Keskuse väljendusvabaduse ekspert Kelly Grossthal täpsustab, et demokraatlikus riigis ei ole sõnavabadus kunagi midagi absoluutset, inimestel on vastutus oma sõnade eest, olgu selleks siis laim või vaenukõne.