Põllumeeste kliimasõbralikkust hakkab hindama rohefoor
(11)Põllumajandus annab Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheitest umbes kümme protsenti ning sestap peaks põllumeeste ettepaneku järgi olema ka nende osa rohepöördega seonduvates kohustustes samas suurusjärgus.
„Ei ole nii, et Brüssel tuleb ja ütleb. On ikkagi iga riigi asi ka öelda, kuidas asjad võiksid olla,“ teatas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel põllumajandus-kaubanduskoja ärifoorumil, kui selgitas, et põllumeeste arvamus on rohereformi läbiviimisel oluline.
Nimelt nõuab Euroopa Komisjoni algatatud rohereform, et kasvhoonegaaside heiteid tuleb 2030. aastaks vähendada 24 protsenti. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets selgitas, et Eestimaal on KHG heites põllumajanduse osakaal praegu ainult kümnendik, energeetikast osakaal on seevastu pool ja transpordisektoril 15,1 protsenti. Aga kuidas saaste vähendamise kohustus valdkonniti jaguneb, see pole veel selge.
„Kuidas me süsiniku kokkuhoiu saavutame?“ küsis Kasemets ja selgitas, et kohe ei hakata midagi ära keelama või vähendama. Ta lubas, et esmalt tuleb arutada koos sektorite, ettevõtjate ja huvigruppidega, kuidas süsiniku kokkuhoiuga edasi minna.
Kantsler rõhutas, et Eestis ei hakata mingil juhul võtma kasutusele nii radikaalseid meetmeid nagu Hollandis ja Belgias, kus oluliselt vähendatakse piimakarju ja põllumajandusmaid, et seeläbi rohepöörde eesmärke saavutada.
Põllumajandus saastab üha vähem
Agrone OÜ tegevjuht Margus Muld küsis, et kui põllumajandus annab Eesti KHG heitest kümnendiku, siis miks ei ole läbirääkimiste laua taha veel põllumehi kaasatud. Muld avaldas lootust, et Eestile pandud KHG heite vähendamise nõuetes langeb põllumeeste osaks samuti vaid kümnendik nõudest.
„Loodan, et see kohustus jaguneb ka meile samas määras, kui on heide, vastasel juhul läheb meil ülikeeruliseks,“ rõhutas Margus Muld.
Töötame praegu välja rohefoori, mis peaks ettevõttele andma hinnangu, kas ta on keskkonna mõttes jätkusuutlik või mitte.
Agrone tegevjuht tõi esile, et võrreldes 1990. aastaga on põllumajandus Eestis üha keskkonnasõbralikumaks muutunud, sest tunduvalt on vähenenud nii loomade arv kui ka põllumaa pind. 1990. aastal oli meil 1,35 miljonit hektarit põllumajanduslikku maad, nüüd on umbes miljon hektarit. Piimalehmi oli 1990. aastal umbes 300 000, nüüd aga 83 000.
Pigem näevad põllumehed probleemina, et Eesti põllumajandus on olnud liialt tubli, liialt eesrindlik ja nüüd lajatatakse neil nõuetega täiel määral. Oleksime olnud suuremad saastajad nagu mitmes teises ELi riigis, oleks nüüd rohenõudeid hoopis lihtsam täita, märkis Muld.
Pikisilmi oodatakse kliimaseadust
Rohepöörde nõuded ja suunised jõuavad peagi kliimaseadusesse, mis annab ka KHG heidete vähendamiseks põhisuunad. Kliimaseadus on väljatöötamisel ja võiks jõustuda 1. jaanuaril 2025. Ekspertidest koosnev juhtkogu hakkab selle seaduse kallal tööle sügisel.
„Kliimaseadus on põllumehe jaoks ülioluline, see määrab kogu Eesti põllumajanduse arengu ja meie majanduse konkurentsivõime,“ rõhutas Margus Muld.
Madis Pärtel loetles, mismoodi riik roheüleminekut soodustab: kõik toetused on seotud sellega, et põllumees muudaks majandamise jätkusuutlikumaks. Ka on maaülikoolilt tellitud roheülemineku teekaart neljale sektorile (aiandus, teravili, piim, liha).
„Töötame praegu välja rohefoori, mis peaks ettevõttele andma hinnangu, kas ta on keskkonna mõttes jätkusuutlik või mitte,“ selgitas Pärtel. Teadlaste abiga väljatöötamisel rohefoor võtab arvesse mitmeid kliimapoliitika aspekte, see võib puudutada nii elurikkust kui KHG heidet.
Eestis ei hakata mingil juhul võtma kasutusele nii radikaalseid meetmeid nagu Hollandis ja Belgias, kus oluliselt vähendatakse piimakarju ja põllumajandusmaid.
Nii hakkab rohefoor toimima kui kalkulaator, mille abil saab hinnata, kui kliimasõbralik on põllumajandusettevõte. Väljatöötamisel on ka süsiniku jalajälje kaardistamine, sest peagi muutub CO2 jalajälje mõõtmine ettevõtetele kohustuslikuks. Surve farmi jalajälje mõõtmiseks tuleb nii piimatööstustelt, pankadelt kui äripartneritelt.
Margus Muld nentis, et CO2 jalajälje saaks väiksemaks spetsiaalse söödalisandiga, mis vähendab lehmadel metaanikogust, aga ka siis, kui tootja suudaks oma lepingupartneritelt (söödad, väetised, mineraalid) nõuda toote jalajälge.
„Põllumehed peaksid saavutama tasakaalu konkurentsivõimelise tootmise ja roheülemineku nõuete vahel,“ tõi esile Madis Pärtel, et oluline on nii toidutootmine kui keskkonnasõbralik majandamine.
