„Keeruliseks alles läheb!“ Põldudel on näljanägu
(87)Kehv rohukasv jätab talled väikeseks
Viljapeade võrdlus: mis erineb tavapärasest?
Vahendeid on, aga kasutada neid põllul ei tohi
13. juulil kinnitas valitsus regionaalminister Madis Kallase ettepanekul, et põua tõttu on ilmastikutingimused olnud ebasoodsad. Kuigi tuge on oodata mitmelt poolt, kannatab põllumajandussektor ulatuslikku majanduslikku kahju, mille mõju jõuab otseselt või kaudselt kõigi tarbijateni.
Praeguseks on otsustatud, et Euroopa Liidu kriisipaketist saavad Eesti põllumehed toetust 1,7 miljonit eurot, kuid pole veel selge, kuidas ja keda sellega täpsemalt aidatakse. Sellele summale on vastavalt reeglitele lubatud valitsusel täiendavalt juurde panna 200%.
Regionaalminister Madis Kallas tõdes, et otsust juurdepandava summa kohta tehtud pole ja tegelikult tuleks püüda toidutootjaid muud moodi aidata. PRIA on igakülgseks koostööks valmis, ent konkreetsed otsused toetuste kohta seisavad Euroopa Komisjoni taga.
Põllumehed püüavad samal ajal olukorraga kohaneda ning haarata igast õlekõrrest, mis vähegi aitab keerulist olukorda leevendada.
Mahetootjad juba tunnevad tuge
„Minu karja valitsuse korraldus sisuliselt päästis,“ ütles Iisaka lambakasvatustalu peremees Priidu Veersalu. Nüüd saab ta oma mahelammastele sööta varuda ka mahetunnustuseta maadelt. Vastasel juhul poleks saanud ta oma 130 loomaga põhikarja talvel ära toita.
„Meil on kogu tehnikapark olemas, et nii hein kui ka silo ise toota. Praeguse seisuga tundub, et saame hakkama ja karja vähendama ei pea hakkama,“ sõnas talunik.
Karjamaadel on aga vähe sööta ja see mõjutab tallede kasvukiirust – selle aasta talled on oluliselt väiksemad, kui nad praegu juba olema peaks.
Lisaks eelnevale teeb talu majandamise keerukaks ka see, et varasematel aastatel on nad saanud oma masinaparki kasutades toota sööta ka müügiks, kuid sellel hooajal on toodangut nii vähe, et kõik kulub oma karja tarbeks ära. Suur osa sissetulekust jääb aasta lõikes puudu.
Vihm tõi uue häda
Opitimismiks ei näe põhjust ka Harjumaal Jõelähtme kandis oma ettevõttes OÜ Crocus teraviljakasvatusele pühendunud Andres Oopkaup. „Ehk läheb paremini kui eelmisel põua-aastal 2018, kus oma põldudelt saime tavapärasest saagist vaid 40–50%,“ lootis ta.
