Tema uus heliteos on minu jaoks ootamatultki sümfooniline, kohati emotsionaalselt temperatuurilt ooperlik, on dramaatiline, selle muusika ülesehituses on tunda dramaturgiat. Dramaturgia all pean silmas ka seda, et kontserti kuulates on võimalik jälgida, kuidas helilooja ühendab ühest laulust, ühtedest tundetoonidest teise minekud. Teos on keeletundlik, on ilus ja selles on ka omamoodi traagikat.