AASTA PÕLLUMEES Õde-venda Triinu ja Lauri Kõressaar on Valgamaale Koorkülla kunagisele Tõntso talukohale rajanud kaasaegse laudakompleksi, kus majandavad ligi 600pealise piimakarjaga ja järgivad Taani konsulentide nõuandeid.
On harukordne, et teadusdoktori kraadiga noor naisteadlane majandab veisefarmiga. Tõntso Agros aga just nii ongi, sest üks selle firma omanikest Triinu Kõressaar on Tartu Ülikoolist saadud doktorikraadiga bioinformaatik. Oma doktoritöös uuris ta PCR metoodikat, mida kasutatakse ka koroonaviiruse diagnoosimiseks. Mõne aasta eest pälvis ta ka aasta noore naisteadlase tiitli.
Praegu on tegus teadlane küll emapuhkusel ja kasvatab Valgamaa kodus kaheaastast tütart, aga igapäevaselt on ta tegutsenud Tartu Ülikoolis bioinformaatika teadurina, olles paar päeva nädalas Tartus teadusasutuses kohapeal. Teine töökoht on Triinu Kõressaarel Tõntso Agro piimafarmis, kus vastutab loomakasvatuse eest.
Ehitused ja tehnika on oma õlule võtnud Tõntso Agro teine omanik, Triinu vend Lauri Kõressaar – tal on taskus ehitusinseneri magistrikraad Eesti Maaülikoolist, kus on tudeerinud maaehitust. Ka Lauri on rajanud oma pere kodu Valgamaale, kus samuti väike tütar kasvamas.
Õde-venda aga saavad kokku Koorkülla rajatud kaasaegses põllumajandusettevõttes. Haritud ja ettevõtlikud noored on Läti piiri ääres tegutsedes leidnud maaettevõtlusele oma tee – konsulenditeenust võtavad nad peamiselt Taanist ja oma piima veavad läbi Eesti kokkuostja otse Leetu.
Kaasajastasid vanemate piimafarmi
Lauri Kõressaar meenutas, kuidas tema vanemad ostsid 1989. aastal Tõrva lähedale Koorkülla kunagise Tõntso talukoha. Vanemad hakkasid väikeses talulaudas kohe loomi pidama, võtsid seapõrsad ja paar lehma.
„Siit talulaudast on pea kõik loomad läbi käinud – meil peeti lambaid, lehmi, kanu, sigu,“ rääkis Lauri. Kui vanemad oma tegevuse lõpetasid ja õde-venda talupidamise üle võtsid, oli vanas ajaloolises talulaudas juba 50 lehma ja umbes 50 mullikat.
„Oma ettevõtluse alustamine oli keeruline,“ meenutas Triinu, sest noortel oli silme ees ambitsioonikas eesmärk rajada kaasaegne lüpsilaut 220 lehmale, aga pangad olid selle plaani osas esmalt kahtleval seisukohal.
„Kui meie 2011. aastal talupidamisega alustasime, ehitasime noortaluniku toetusega ühe noorloomalauda,“ meenutas Triinu. Seejärel kasvatasid nad ette noorloomi ja ostsid tiineid mullikaid, et uude lüpsilauta oleks kohe loomi sisse panna. 2013. aastal valmis PRIA toetuse ja panga abiga 224kohaline lüpsilaut koos karussell-lüpsiplatsiga ning sinna juurde kuuluva vedelsõnnikuhoidlaga.
Nüüdseks on ehitusinsener Lauri Kõressaare käe all farmikompleksi järk-järgult kogu aeg laiendatud ja uuendatud. 2018. aastal ehitati lüpsilauda laiendus ja uus poegimislaut, rajati silohoidlaid. Tänavu valmis vedelsõnnikuhoidla ja poegimislauda laiendus.
„Siit talulaudast on pea kõik loomad läbi käinud – meil peeti lambaid, lehmi, kanu, sigu.“
Aja jooksul on nii punast kui holsteini tõugu piimakarja üha suurendatud, hoolsalt tõuaretusega tegeldud. Ettevõte müüb igal aastal tõumullikaid enamasti Usbekistani, kuid ka Poola ja Lätti.
Lehmi lüpstakse kaks korda päevas 28kohalisel GEA karussell-lüpsiplatsil. Piima saadavad noored läbi kohaliku toorpiima varuja Elpa i.e. osaühingu otse Rokiškio juustutehasesse Leetu ja on Elpaga sõlmitud lepinguga üldiselt rahul. Piima hind on Tõntso Agro OÜ-l fikseeritud läbi ELi keskmise piima hinna.
„Elpa koos Leedu tööstusega pakkus pea kaks aastat tagasi lepingut, mis kätkes endas piima adekvaatsemat tasustamist kui toona Eesti tööstused, kuhu varem piima viisime. Eelmised partnerid pole tahtnud valgu-rasva pealt õiglast turuhinda maksta,“ tõi esile Triinu Kõressaar. Praegu makstakse neile piimakilost 43,5 senti.
Loomasööda nappus pitsitab ekstreemsete ilmolude tõttu ka Tõntso Agrot. Siinsed põllud said pärast lume sulamist esimese suurema vihma alles jaanipäeval. Ka rikkusid taimekasvu kevadised öökülmad, samas mais kasvas uuesti elujõuliseks. Esimesest niitest sai Tõntso Agro vaid 25% vajalikust söödast, nii tuligi 100 hektarit suviotra teha nüüd tervikkoristusena siloks. Nüüd loodavad Kõressaared peamiselt kolmandale niitele, plaanis on teha tänavu viis niidet.
Söödaratsioon taanlaste abiga
Parimaks naisteadlaseks valitud Triinu Kõressaar on väga põhjalik olnud ka oma loomade pidamis- ja söötmistingimuste osas. Söödaratsioone koostades kasutavad Kõressaared Põhjamaade üht parimat söödaratsioonide koostamise programmi NorFor, mis on loodud Nordic Feed Evaluation Systemi raames. Nad on saanud ka otsest nõu ja abi Taani teenekalt söötmisnõustajalt Jens Ole Christiansenilt.
„Ükskõik mis konsulent lauta tuli, ütles, et see silo ei torgi ju, pane heina juurde,“ kritiseeris Lauri, et osa Eesti konsulente oli kui ühest koolkonnast, teised aga firmadega seotud ja tahtsid oma toodet müüa. Nii leidsidki nad sobiva sõltumatu nõuandeteenuse Taanist.
Siinsed põllud said pärast lume sulamist esimese suurema vihma alles jaanipäeval.
„Taanlane tuli ja ütles, et miks sa heina paned, võta hein välja ja pane vett sööda sisse! Tegime selle ära, ja põmm – kaks liitrit päevas oli lehmal piima juures,“ tõi näiteid Lauri.
„Me tahtsime saada natuke uuenduslikku vaadet farmimajandusele, nüüd on tänu taanlaste söötmisnõuannetele tõusnud meie piimakarja väljalüps tunduvalt, lisaks on paranenud ka karja tervis ja oluliselt vähenenud poegimisjärgsed probleemid,“ tunnustas ka Triinu. Lisades, et loomulikult küsivad nad vajadusel nõu ka kohalikelt kogenud konsulentidelt, tunnustades PÜ Kevili nõustajaid.
Ka põldudel toimetavad Kõressaared isepäiselt oma asjadega.
„Kui nõuandeid on vaja, siis küsime otse Taanist,“ tõi Lauri esile, et tänavu on nad võtnud appi taanlasest taimekasvatuskonsulendi, kes nõustab nii neid kui ka nende firma noort agarat agronoomi. Muudetakse viljavaheldust, kasvatatakse erinevaid kultuure. Loomasöödana on selles farmis üha suurem osakaal maisisilol ja tulevikus ka hernel, mis Eesti keerulise kliima juures osutuvad kõige sobivamateks söödakultuurideks. Ettevõte harib maad 1600 hektaril, kasvatakse nisu, otra, rapsi, lisaks maisi, hernest, osa on rohumaad.
„Mulle loomad väga meeldivad ja oma ettevõttes toimetades on vabadus otsustada ka suurem,“ on Triinu Kõressaar oma praeguste toimetustega rahul.
„Oleme oma ideede ja teadmistega selle ettevõtte üles ehitanud, see on meie eneseteostus. Ja kui kõik toimib – põllud on ilusad, loomad terved, tehnika töötab –, siis oleme rahul,“ lisas Lauri Kõressaar.
