29.07.2023, 15:04
Peep Vain: müstikat pole lihtne seletada. Kas inimene, kel müstilisi kogemusi pole, saab sellest ikka aru?
Räägime koolitaja Peep Vainuga inimese elust, sellest, kuidas tarbetud mälestused endast välja pesta. Küsin ka, miks ikkagi lollidel maailmas hästi läheb. Ja ta vastab: „Lollidel ei lähe üldiselt hästi, aga üks tark mees ütles, et enamik tarku töötab endast natuke lollimate heaks.“
Koolitaja Peep Vain käis just Ameerikas, vaatas ja kuulas neid kohti, kus ta ukselt uksele raamatumüüjana alustas. Sai sellest käigust kinnitust mõttele kirjutada raamat, mille pealkirja üks variant on „Mammutiküttide väljaõpetamise käsiraamat“.
FOTO: | Delfi Meedia
Räägime, vaadates merd ja teineteist. Alles fotograaf Sveni tehtud piltidelt näen, et meid on pea märkamatult pealt kuulanud kõvera jõnksuga vana rannamänd. Kui teda pildil vaatama jään, siis on ta tähelepanuväärne.
Me juttu üles kirjutades mõtlen, et proovime sirgeks rääkida seda rannamändi, teades mõlemad, et just kõverus teeb temast selle, kes ta on.
Olin enne Tallinnas rongist väljumist kuulnud pealt ühe noorusliku ema sõnu oma just ehk täiskasvanuks saanud pojale: „Hakkame vaikselt minema. Ära planeeri üle. Meil on aega. Kulgeme.“
Räägin seda Peep Vainule.
Kuidas sina palju edust rääkinud ja inimesi edu teele koolitanud mehena seda juttu kommenteerid?
Neid edukuse juttusid ma ei ole juba kümme aastat rääkinud. Keerasin vahepeal fookuse sissepoole ja minevikku. Küllap sa ise oled ka passi vaadanud, oma elukäigule mõelnud ja aru saanud, et see on vajalik – see sissepoole ja tagasi vaatamine.
Ma olen mõelnud nõnda, et enamik suuri tegusid tehakse nooruses. Tähendused ja tunnustus tulevad ehk hiljem. Vähemasti kultuurivaldkonnas on nii.
Ka äris on nii muidugi. On mingid tärminid. Kui sa selleks ajaks üht või teist ära ei tee, siis ei teegi. Keegi on öelnud, et kui mees tööalaselt neljakümnendaks eluaastaks märki maha pole pannud, siis naljalt ei panegi.
Tead sa, kui vana oli Tolstoi, kui ta kirjutas „Sõja ja rahu“? Ta oli 40. Tänapäeval oleks veidi üllatav, kui keegi selles vanuses midagi taolist kirjutaks. Tollel ajal oli 40 nagu 60 või isegi 80 praegu.
Selle ema jutt seal rongis on õige, kui vaadata elu nagu pikamaajooksu ja valida tempot. Ja kui erilisi ambitsioone ei ole. Ise usun, et noorena peab õppima pingutama. Ilma eesmärkideta seda aga naljalt ei õpi. Ja muidugi on kulgeda vaja – igas vanuses. Noorena tuleb selle kulgemise vahele teha palju spurte. Muidu juhtub nii nagu paljudel – et ei jõuagi eriti kuhugi.
