KÕPLAHÕIMLASED '23 | Kummaliste putukate rünnak! Kõik kapsad ja kaalikad on auku söödud

Vaevalt olime aiandusteadlase Priit Põldma käest saadud hea nõuga turgutanud kollased taimed tagasi roheliseks, kui avastasime uue ja vähemalt sama suure probleemi.

Kasvatasin suure entusiasmiga ette nii kaalika-, nuikapsa-, kui ka varajase peakapsa taimed. Kokku sai neid päris palju ja maha istutasime iga viimase kui ühe. Ise arvutasime veel, et kas 18 kapsapead on piisavalt. Traktorist arvas siinkohal, et see teeb 18-25 kapsahautist kamba peale... Tundus vähe ja külvasin veel mõned kapsad juurde.

Kaalikaid ja nuikapsaid sai kohe vaba käega külvatud. Nuikapsad keelduvad tänaseni kasvamast, aga kaalikad olid veel eelmisel nädalal kõige ilusamad taimed põllul. Ka ka peakapsad hakkaksid lõpuks päid looma, kõik tundus kena...

Kõplahõimlased '23

Kõplahõimlasteks nimetas kadunud Liisi Ojamaa igasugu tüütuid aiandusentusiaste, kes vahetpidamata kusagil maad kraabivad, muld hammaste vahel krudisemas. Kuidas meist aga kõplahõimlased said, on juba keerulisem lugu.

Ühel ilusal päeval istusime Maalehe toimetuses ja saime aru, et meile aitab. Toitumine on liiga kalliks muutunud. Aeg on Balti jaama turult väljuda ja leida võimalusi, kuidas odavamalt läbi ajada.

Alguses oli Marju. Marju ütles – saagu põld. Ja põld saigi. Kuna põldu oli aga arvatavast palju enam, tuli appi võtta täiendavad jõud. Tekkisid kolleegid, tekkisid elukaaslased, tekkis laps ja Traktoristki. Nagu inimese elus ikka.

Pole päris kindel, et keegi meist päriselt aru saab, kuidas see põllupidamine täpselt käib. Või millise portsu otsa me nüüd sattunud oleme. Portsuks siis hektar põldu Raplamaal, 100 kilo seemnekartulit, veel „nipet-näpet“ (umbes 50 pakki erinevaid köögiviljaseemneid ja Marju rõdutäis väiketaimi, üht teist lisakski, mis tal ikka salaja korvi kipub juhtuma) ja ürgne tung omaenda pisikeste kätega endale söögipoolist kasvatada.

Küll on meil aga linnainimese 'audacity' (inglise k), mida 'jultumuseks' või siis 'hulljulguseks' tõlkida võib. Ja tõele au andes on meil ka Marju, kellel vähemasti taimekasvatuses magistrikraad on ja kel kogu selles karnevalis mõistuse hääle rolli mängida tuleb.

Kuidas see kõik lõpuks välja kukub, sellest saab lugeda suve jooksul Maalehes ilmuvast Kõplahõimlaste lugude seeriast.