LUGEJA KÜSIB | Kas mürki pritsiv traktor on kõrvalseisjale ohtlik?

Kas parasjagu mürgiga pritsitava põllu ääres viibimine on mulle ohtlik, küsib lugeja.

Vastab Priit Kersen, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist

Kui põllul, raudteel või haljasalal pritsi nähakse, tekib õigustatud küsimus, kas see on ikka tervisele ohutu. Iseäranis tuntakse muret selle pärast, miks prits nii tihti põllul käib või miks öösel pritsitakse. Ega midagi saladuskatte all tehta? Siis ongi vajalik selgitada, et öösel tehtud taimekaitsetööd on tavapärane praktika.

Kuidas hinnatakse riske?

Taimekaitsevahendi turule lubamisele eelneb alati riskianalüüs, millega esmalt selgitatakse välja ohud, analüüsitakse riske ning määratakse ennetusmeetmed. Riskianalüüsi peaeesmärk on määrata täpsed kasutustingimused (näiteks kui palju toodet ja mis lahjendusega kasutada), mille järgimisel ei kujuta pritsimistööd ohtu põllumehele endale ega keskkonnale. Juhul kui selliseid tingimusi ei ole võimalik kehtestada või kui need tingimused ei ole realistlikud (nt põllumassiivi tarastamine), siis vahendile Eestis luba müügiks ei anta.

Samu põhimõtteid rakendatakse nii riiklike hädaolukordade kaardistamisel kui ka näiteks töökeskkonna hindamisel, kus selgitatakse välja vahendi toksilisus ehk ohtlikkus, analüüsitakse inimeste vahendiga kokkupuute ulatust ja tõenäosust (risk) ning määratakse toote kasutustingimused ja -piirangud (ennetusmeetmed).

Küsimus-vastus

Kas ja millal peaksin pritsimistööde pärast muret tundma? Millisel juhul ja keda teavitada?

Taimekaitsevahendid ei püsi pärast pritsimist pindadel kaua, rääkimata õhus püsimisest. Kui pritsimistööd tehakse korrektselt, siis muret tundma ei pea. Eesti põllumehed on üldjuhul vastutustundlikud, kui asi puudutab taimekaitset. Töötavale pritsile ei tohi kunagi läheneda, sel juhul on oht tõsiseks mürgistuseks.

Pritsimistöödest on põhjust teavitada järgmistel juhtudel:

• Tuule kiirus on suurem kui 4 m/s (tugeva tuulega on oht, et vahend triivib pritsitavalt alalt väljapoole).

• Temperatuur on üle 25 ˚C (kõrge temperatuuriga aurustub vahend taimedelt väga kiiresti ja võib levida liialt õhu kaudu).

• Pritsitakse õitsvaid taimi, mis ohustab tolmeldajaid.

• Töid tehakse veekaitsevööndis.

• Avalikus kohas tehakse töid kõrvalise inimese juuresolekul.

Kui oled veendunud, et käimas olev pritsimistöö ei vasta nõuetele ja prits tuleb kiiremas korras peatada, siis võta ühendust põllumehega. Mingil juhul ei tohi kõrvaline isik minna ise põllule taimekaitsetöid takistama. Kui kontakti saamine ei õnnestu, siis helista maakonna taimekaitseametnikule. Põllumajandus- ja Toiduameti esindused on igas maakonnakeskuses ja kontaktandmed saad kätte PTA kodulehelt. Erakorraliste juhtumite või tõsise keskkonna ohu korral helista keskkonnainfo telefonile 1247, mürgistuse või mürgistuskahtluse korral mürgistusteabekeskuse lühinumbril 16662. Vaata lisaks Teavita teadlikult.

Võimalusel fikseeri juhtum käepäraste vahenditega – fotod, tunnistajaütlused vms.

Kui tunnen põllul pritsitava vahendi lõhna, kas siis on oht saada mürgistus?

Ei, lõhnast otsest mürgitusohtu ei teki. Lõhn küll viitab, et vahend või mõni selle komponentidest on vähemalt mõningal määral aurustunud, kuid kui pritsitakse vastavalt juhendile ja reegleid järgides, siis ohtu ei ole. Õhu kaudu saab levida ainult väike osa pritsitud vahendist.

Kas glüfosaadiga pritsimise tõttu kollaseks tõmbunud põld on tervisele ohtlik?

Kuna glüfosaadi toimel kolletub rohi põllul alles 5–10 päeva jooksul pärast pritsimist, on vahend selleks ajaks juba taimedesse imendunud. Seega on põllul jalutadeski kokkupuude minimaalne. Ka vahetult pritsitud põld ei ole ohtlik eemalt. Siiski ei tasu minna vahetult pärast pritsimist põllule jalutama, kuna võib esineda oht silmade või naha ärrituseks või naha ülitundlikkuse tekkeks.

Kui lähedale võib töötavale pritsile minna?

Töötavale pritsile ei tohi kunagi läheneda! Sellisel juhul on oht tõsiseks mürgistuseks.

Taimekaitsevahendite toimeained (vt Euroopa pestitsiidide andmebaas) on ravimite järel ühed uuritumad. Põhiliselt tähendab see seda, et enne kui toimeaine Euroopa Liidus turule lubatakse, peab selle taotleja tegema suure hulga katseid.

Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada, kes ja kui palju võib reaalselt vahendiga kokku puutuda. Põhilised kasutuskohad võivald olla avamaa, kasvuhooned ja siseruumid. Sihtrühmadest arvestatakse kokkupuute hindamisel pritsija või traktoristiga, põllule saadetud töölistega, põllu kõrval elavate inimestega, juhuslike möödujatega, põllule jalutama sattunud inimestega.

Millised on ennetusmeetmed?

Kokkupuute vähendamiseks ja vältimiseks on võimalik määrata ennetusmeetmeid. Näiteks peab põllumees hoolitsema, et pritsitav vahend ei kanduks põllult väljapoole ja et lähedal ei viibiks kõrvalisi isikuid. Riskihindamisel arvestatakse esialgu nii-öelda halvima juhuga, ehk olukorraga, kus neist reeglitest ei ole kinni peetud.

Mõned riski vähendavad meetmed seatakse riskihindamise viimases etapis. Näiteks saab pritsija ja tööline kanda kaitsemaski ja -kindaid. Elanike ja juhuslike möödujate taimekaitsevahendiga kokkupuuteriski vähendab triivi vähendavate otsikute kasutamine, puhvertsoonide kehtestamine ja viimase variandina kulunormi vähendamine.

Puhvertsooni rakendamisel väheneb põldu ümbritsevatele pindadele või taimedele sadenenud vahendi hulk ja seeläbi väheneb põllu servas liikuva inimese kokkupuude. Kulunormi langetamisega jõuab läbi pritsitava lahuse lihtsalt vähem vahendit inimeseni, seda nii õhu kui ka erinevate pindade kaudu. Kulunormi väga suurel määral aga langetada ei saa (tavaliselt kuni 10%), kuna vahend kaotab kulunormi langedes oma efektiivsust ning kahjuritel, haigustekitajatel ja umbrohtudel võib tekkida pestitsiidiresistentsus.

Kõiki reegleid järgiv pritsimine ei ole põllu läheduses elavatele ja viibivatele inimestele ohtlik.

Kõiki reegleid järgiv pritsimine ei ole põllu läheduses elavatele ja viibivatele inimestele ohtlik. Suur vastutus lasub seejuures tööde teostajal, aga oluline on ka inimeste enda käitumine. Tuleb meeles pidada, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht ja kõrvalisel inimesel pole vajadust seal viibida. Põllumehe loata ei tohi rinnuni rapsis pilte teha ega lasta lastel põllul mängida. Halbade juhuste kokkulangemisel võib järgneda ebameeldiv tervisekahjustus.

Taimekaitsevahendi riskihindamine on tehtud piisava ohutusvaruga ja süsteemset mürgistust suure tõenäosusega ei järgne, kuid välistada ei saa naha- ja silmaärritust ning muid sarnaseid vahetust kokkupuutest tulenevaid mõjusid.

Ohutus ennekõike

Õige kasutuse puhul saavad nii põllumees kui ka ümbritsevad elanikud olla kindlad taimekaitsetööde ohutuses. Turule lubatakse vaid selliseid taimekaitsevahendid, mis on läbinud ettevaatusprintsiibil põhineva riskihindamise. See on tehtud arvestatava ohutusvaruga, kuid siiski tasub meeles pidada, et selle aluseks on konkreetsed kasutustingimused ja asjaolu, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht. Seega, nii väärkasutuse kui ka elementaarsete ohutusnõuete eiramise puhul kaotab eelnev riskihindamine oma mõtte. Kõik Eestis lubatavad taimekaitsevahendid leiab PTA registrist.