Selle rohelise liaani muudab eriti võluvaks tema lehestik.

Kaukaasia dioskoori võib istutada mõne põõsa äärde, et väädid sellele üles väänduma pääseks. Kõige paremini mõjub see taim siiski omaette kasvavana. Sel juhul vajab ta mõistagi tuge. Muidugi võib osta selle poest, ent sellised traatkarkassid mõjuks mu looduslähedases aias võõrkehana. Nii olen aastaid läbi ajanud suvaliste roigastega. Eriti hea oli üks männasoksine kuuselatv. Sääraste toigaste lubjaklibusesse maasse rammimine on olnud aga paras ettevõtmine.

Mullu sügise eel murdus järjekordne tugipuu mädanenult maha ja tänavu ei jõudnud ega jõudnud uue paigaldamiseni. Esialgu väändusid dioskoorivarred omavahel põimudes ülespoole, ent meetrini jõudes vajasid nad siiski lisatuge.


Abi sirmbambusest


Nagu ikka, võivad head mõtted tekkida ootamatult ja imestad ise, kuidas küll varem selle peale ei tulnud. Muidugi bambus! Kui aias vohavad üle pea igihaljad sirmbambused (Fargesia murielae) – Eestis üks külmakindlaim kõrgekasvuline bambus –, siis miks mitte sealt matti võtta.

Nõnda sai alustuseks lõigatud üks vanem, peaaegu kuivanud kõrs. See läks pinnasesse kergesti sisse. Oksaharud jätsin bambusekõrrele külge, nii oli dioskooril rohkem kinnihaaramise võimalust. Taime sirgudes sai paar veidi kõrgemat kõrt juurde susatud. Tulemus jäi igati naturaalne, kui nii võib väljenduda.

Tõenäoliselt peab tuleval aastal bambuskõrtest mingi korralikuma ja toekama karkassi ehitama. Dioskooripahmakas võib üllatavalt massiivseks ja raskeks kasvada, mistap lihtsalt eraldi susatud bambuskõrred selle raskuse all lõpuks looka kipuvad vajuma ja taim ühes sellega. Aga tänavuseks vahelahenduseks ajab seegi suvaline tugi asja siiski ära.