Ruttu koristama! Segadus kodus mõjutab vaimset heaolu

Iga inimene tajub segadust erinevalt. Ent kui kodune kaos hakkab juba ärritama, ei tohiks seda ignoreerida.

Kodu koristamine ei ole vaid praktiline vajadus. Psühholoogide sõnul mõjutab see ka meie vaimset heaolu. Hoiuruumi nappus võib rikkuda tuju ja tõsta stressitaset. Segamini toas võib olla raskem keskenduda.

Psühholoogi ja Peaasi.ee koolitaja Elina Kivinuki sõnul mõjutab inimese üldist heaolu ja vaimset tervist teda ümbritsev keskkond, sealhulgas kodu ja selle korrashoid: „Korras ja puhtas kodus on enesetunne parem. See on osaliselt seotud inimese enda vajadusega asjaolusid kontrollida. Tunneme vähem stressi, kui asjad on käepärast, ning turvatunne suureneb, kui esemed on leitavad just siis, kui neid vaja on.“

Sel põhjusel tasub pöörata tähelepanu asjade hoiustamisele kodus ja leida igale esemele oma koht. Nii tekib vajadus koristamise järele harvemini.

Koristamine pakub rahulolutunnet ja korras kodu toetab keskendumist. Ilmselt on paljud märganud, et olulisele ülesandele on keerulisem keskenduda, kui tuba segamini ja esemetel pole ühte kindlat kohta. Vähetähtis pole ka asjaolu, et segamini tuba võib tekitada pereliikmetega konflikte. Nii ei aita korras kodu üksnes enda vaimset tervist hoida, vaid on oluline võte ka lähedaste heaolu toetamiseks.

Kuidas kodus korda luua?

Kui tundub, et kodu on asju nii täis tuubitud, et seal pole ruumi hingatagi ja ka mõte koristamisest ei tekita vaimustust, sest te ei tea, kust alustada, ei tuleks alati kodu süüdistada selles, et see on liiga väike. Selle asemel võiks leida viise hoiuruumi juurde loomiseks.