Mida aga tegelikult teada saama mindi? Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise ameti peadirektori asetäitja Jonas Bäckstrand ütles Maalehele, et kui Eesti, Soome ja Rootsi uurimiskomisjonid 2020. aasta lõpus oma tööd alustasid, keskendus see Estonia vraki parema parda, tüürpoordi vigastuste uurimisele.

„Parem parras oli varasemalt lebanud vastu merepõhja ning seda ei olnud võimalik vaadelda. Esialgse hinnangu järgi oli vaja teostada merepõhja uuring, mida tehtigi 2021. aastal, ja dokumenteerida laevakeret fotode abil, mis toimus 2022. aastal,“ selgitas Bäckstrand.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid