Pärtlipäev juhatab sisse sügise (24.08)

Rahvakalendris on pärtlipäev seotud peatselt saabuva sügise ja sügisilmade ennustamisega. Samuti oli käes sügistööde aeg, kuigi pärtlipäeval olid nii rukkikülv kui ka paljud muud tööd keelatud.

Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja linad kitkutud. Lääne-Eestis oli see lambaniitmise päev ning alustati meevõtuga. Ka pähkleid võis juba korjata.

Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid ja öeldi, et sel päeval külvatakse taevast seeni.

Lääne-Eestis ja saartel oli see vähemalt viimasel kolmel sajandil ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi.

Ilmaennustamine oli sel päeval oluline ja sai aimu kogu sügise ilmadest. Ida-Eestis seostati selle päevaga loodusnähtust pärtliraju. Samuti algasid pärtlipäevast Eestis hallad ja külm kivi visati vette ehk veed muutusid külmaks.