Jahimajakesest väljakasvanud külakeskuses saab sõita nii hobuste kui maasturitega
(1)Oma kandi rahva annetatud palkidest valminud jahimajast on kujunenud Ääsmäe rahva jaoks toredate ettevõtmiste toimumispaik. Septembris toimuval Metsarahva päeval saavad neist osa ka kaugemalt tulijad.
Madis Liiväär on juba aastakümneid olnud Ääsmäel, Saue vallas kohaliku jahiseltsi esimees. Tema esimeheks saamise ajal asus seltsile kuulunud, nõukogude ajal ehitatud metsamajake hoopis naaberkülas Koppelmaal. 2003. aasta volbriööl põles vaikses metsatukas asunud õdus kokkusaamiskoht seal omavoliliselt pidutsenud võõra seltskonna süül maani maha.
Tol hetkel otsustati Madise eestvedamisel kiiresti hakata ehitama uut jahimaja keset seltsile nime andnud Ääsmäe põlisküla, kohalike jahimeeste valvsa silma alla. Juba 2004. aastal valmis oma kandi jahimeeste ja talunike annetatud palkidest ning muust materjalist ühiskondlikus korras uus, püstkoda meenutav jahimaja, millest kujunes nüüdseks aastakümneteks kohalike jaoks juba mitmete toredate ettevõtmiste toimumispaik.
Lisaks jahimeeste kogunemispaigana keskenduti maja pakkumisele kogunemis- ning meelelahutuskohana ka ümbruskonna elanikele. Korraldati meeleolukaid loodushariduslikke ja jahindust tutvustavaid üritusi ning kenasti tuli kaasa ka Ääsmäe kool, kus kohalikud lapsed õpivad.
„Jahiseltsina tegutseme Ääsmäel praeguseni, kuid kohaliku elu väikese keskusena on selle tegevused ammu väljunud ühe hobi hoidmise ja tutvustamise raamidest. Nii nagu meie aktiivne seltskonnaelu on paarikümne aastaga kasvanud välja meie vanast jahimajast, nii on nüüd keset küla on kerkimas mitte kõrts ega kirik, vaid ilus ja kaasaegne, järjekorras juba kolmas jahimaja,“ sõnab jahiseltsi süda ja mootor ning kohaliku üks kogukonna aktiviste Madis Liiväär.
Muide, jahimaja vastaskrundil asus 19. sajandil küla kõrts, mille kohalik mõisnik u 150 aastat tagasi likvideeris ja kus nüüdseks on ühe kohaliku jahimehe kodukoht.
„Siis kui hakkasime unistama uuest jahimajast, oli ikka tagamõtteks, et sellest kujuneb ka omamoodi külaelu keskus, kus korraldada kohtumisi ja hoida meie väikekoha traditsioone. Neid on palju ja aastatega tulevad juurde ka uued,“ lisab Madis.
Selts on korraldanud jahimajas ja selle õuel pere- ning külapäevi ja nüüd võetakse juba teist korda osa ka Metsarahvapäevast. Madise sõnul on selts püüdnud anda parima, et kohalikel lastel ja peredel oleks vahva: sel korral tutvustatakse hobuseid ja metsamaastureid ning lapsed saavad nendega ka sõita, toimub käsivikatiga töötamise ja selle hooldamise töötuba, saab proovida vibulaskmist, soetada oksjonilt kohaliku fotograafi meeleoluka metsloomapildi ning lüüa kaasa jõukohases metsamatkas.
„Kõik ettevõtted, mis meie läheduses toimetavad, panustavad jooksvalt iga kohaliku ürituse õnnestumisse. Ka Metsarahvapäeva teeme ilma midagi vastu ootamata – see näitab, kui abivalmis meie kogukond on. Paneme seljad kokku kes millega saab, et külarahval ja külalistel oleks siin mõnus ja hea,“ ütles Madis, kes on ka selle ürituse eestvedaja.
Jõudumööda teevad jahimaja juures ehitustöid ka kohalikud mehed, igaüks vastavalt oma oskustele. „Olen mitu korda tulnud puhkepäeval jahiseltsi maja juurde ning avastanud, et keegi askeldab sees või väljas,“ ütles Madis.
Suur abi on kohalikest asutustest nagu näiteks Kadarbiku talu ja Balsnack, Ääsmäe külakogust ja ümbruskonna elanikest. Tugev kogukond tõmbab aina osalejaid juurde ja kasvab sellesama kogukonna heaks.
