Margus Mikomägi aus armastuskiri: käokingad Tema Majesteet Ita Everile

Rääkisime sõbraga Teist, Ita Ever. Sõber oli rahul, et järelehüüdeid ja kaastundeavaldusi on nii palju. Kui mainisin irooniliselt, et tuleb uus poliitiline skandaal ja Ita Ever läheb meelest, vastas sõber: „Ita ei lase ennast unustada!“

Kusagil seitsmekümnendate lõpul tehtud telesaates ütlete Mikk Mikiverile, et olete kahtleja, et polegi olnud aega, kus oleksite olnud kindel: seda ma oskan teha. Kõigele vaatatamata tegite oma rolle, elasite nende elu laval ja filmides ja kuuldemängudes, meelt lahutades ning laste unejuttudes, elusalt ja eriliselt. Lavaelu elades – ise te seda ütlesite – on teid saatnud piin, otsingud, kahtlused. Õnn ja armastus.

Mitmed Teie lähemad on öelnud, et keelasite neil oma matustel nutta, muidu tõusete kirstus istukile. Kui pisarad suudaks ellu äratada...