Kümnes Eesti aasta küla on Kaerepere alevik

Eesti Külaliikumine Kodukant kuulutas Jõgevamaal Sadala külaplatsil välja Eesti Aasta küla 2023, tiitli sai seekord Kaerepere alevik Raplamaal.

Kodukant on aasta küla konkurssi korraldanud juba aastast 2005, seda igal teisel aastal. Lauri Hussar oli järjekorras juba viies Riigikogu esimees, kes hindamiskomisjoni töös osales.

„Kõik selle aasta nominendid on tegelikult minu seisukohast väärt tiitlit „Aasta küla“. See tugev kogukonna tunne, armastus oma kodukandi vastu ning soov panustada paikkonna arengusse, õhkas kõikidest küladest tugevalt välja. Mul on hea meel, et viimase 5-6 aasta jooksul on küladesse kolinud elama palju noori, kes tahavad panustada ja külasse uus, värske hingamine anda. Tahan südamest tänada konkurssil osalejaid sooja vastuvõtu eest ning ka korraldajaid kutse eest üritusel kaasa lüüa,“ ütles Hussar.

Hindamiskomisjoni kuulus lisaks Riigikogu esimehele esindajad ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, Eesti Leader Liidust, Maaeluvõrgustikust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust ja Eesti Maaturismi Ühingust, lisaks Eesti Külaliikumise Kodukant liikmeskonna esindaja ning eelmise Aasta küla esindaja.

Sadalas anti küladele välja ka eripreemiad:

Siseministeerium ja Päästeamet - Turvalisus - Suurejõe küla Pärnumaa

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium - Maaelu edendamine - Ostrova küla Võrumaa

Eesti Maaturismi Ühing - Külalislahkus - Valma küla Viljandimaa

Eesti Valdade ja Linnade Liit - Koostöö omavalitsusega - Soonurme küla Ida-Virumaa

Pere Sihtkapital - Lapsesõbralikkus - Neemi küla Saaremaa

Eesti Leader Liit - Leader projektide elluviimine - Puise küla Läänemaa

Maaelu Teadmuskeskus - Kogukondlik areng - Albu küla Järvamaa

Konkursil osalesid kõigist 15st Eesti maakonnast valitud Aasta külad. Eesti aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises.

Aasta küla projektijuht Anneli Kana märkis, et hindamisel oli oluline külaarenduslike ja kogukonda liitvate tegevuste edukas algatamine ja elluviimine, tulemuslik koostöö kohaliku omavalitsusega ja piirkonnas toimetavate ettevõtjate ja teiste vabaühendustega. Anneli Kana rõhutas ka avatust, tuntust ja positiivset mainet maakondlikul ja üleriigilisel tasandil ning uuenduslike ja nutikate lahenduste rakendamist oma elukeskkonna arendamisel.

Kodukandi juhatuse liikme Tanel Talve sõnul on külaliikumise üle-Eestiline võrgustik oma 25 aastase tegutsemise jooksul andnud olulise panuse kogukondliku ühise tegutsemise mõtteviisi juurutamisse.

„Aasta küla konkursi eesmärk on avaldada avalikku tunnustust Eesti küladele tulemusliku tegutsemise eest, jagada laiemalt häid kogukonna toimise praktikaid, aidata kaasa maaelu positiivse maine kasvule ning teadvustada Eesti üldsusele ja otsustajatele maa- ja külaelu olulisust,“ ütles Talve. Kuna Kodukant on oma tegevuses alati kaasas käinud ühiskondlike arengutega, siis oli aasta küla valimisel seekord tavapärasest olulisemal kohal ka piirkonna valmisolek kriisideks ning turvalisus.

Hindamiskomisjoni liikmed koostasid individuaalselt ja teineteisest sõltumatult oma paremusjärjestuse esmalt kandidaatide poolt esitatud ankeetide ja seejärel kohapealse külastuse põhjal. Aasta küla aunimetuse sai kahe vooru tulemusel enim punkte saanud kandidaat. Konkursi võitjale anti Kodukandi poolt vastav aukiri, mälestusese ning rahaline stipendium 1500 eurot.