Kuidas tunda ära nahavähki? Need 7 sümptomit näitavad, et midagi on korrast ära

Viimase saja aasta jooksul on nahavähist saanud valgete inimeste seas võimas, kuid vähetuntud epideemia. Eestiski on see üks enimlevinud vähiliike, aastas diagnoositakse 1300 esmast juhtu, millest 200 on kõige raskema tüübi ehk melanoomi juhud.

Kuna nahavähk asub naha pinnal, on seda teistest kergem avastada. Samuti paranevad 95% haigetest pärast ravi. Ometi leidis brittide seas tehtud uuring, et 77% inimestest ei tunne ära melanoomi (pahaloomulise nahavähi) tunnuseid, kuigi enamik inimesi selle saamise pärast muretseb.

Cancer Research UK hoiatab, et 2040. aastaks suureneb nahavähi juhtude arv poole võrra, kusjuures diagnooside arv on hüppeliselt tingitud „odavate pakettreiside“ buumist, kirjutab Independent.

Melanoomirisk kahekordistub, kui inimene on saanud ükskõik mis vanuses viis või enam päikesepõletust. Lapsepõlves või noorukieas vaid piisab vaid ühest villilisest päikesepõletusest, et kahekordistuks risk hilisemas elus haigestuda melanoomi.

Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.

Sümptomid, mida kontrollida