Oma kätega istutatud mets

Metsa istutamine on füüsiliselt kerge töö, mille väärtus looduse seisukohalt on aga väga kaalukas. Metsarahvapäeval saad haarata lapsed või eakad vanemad kaasa ja minna oma kätega loodusele tagasi andma. Metsa istutatakse Ida-Virumaal Pähkli matkarajal toimuval üritusel ja RMK metsaistutuspäeval Järvamaal. Kui aga soovid näha, kus on Eesti metsade lasteaed ja sünnitusmaja, külasta Lääne-Virumaa Kullenga taimlat. Selga tasub panna mugavad riided. Üritustel pakutakse kehakinnitust.

Tagasi algusesse jõudes saavad lapsed istutada omanimelise tähistatud puu ja ühtlasi mälestuseks selle puu koordinaadid.

Kui peres on täitsa väikseid tegijaid, siis Tartumaal toimub Eesti Maaülikooli tiiva all taimeaia õpituba, kus saab varrukad üles käärida ja panna kasvama päris enda puu. Töötoas õpid, kuidas käib metsataimekasvatus suurtes mahtudes. Praktilisi näpunäiteid, kuidas kasvatada kodustes tingimustes ette eri puuliike, jagavad Järvselja (ehk Eesti kogenuimad) taimla spetsialistid.

Sealsamas Järvseljal saad pakkuda tegevust ka oma teismelistest pereliikmetele, keda õpetatakse telefoniga ägedaid fotosid tegema.

Aardejaht ja linnupesade meisterdamine

Pajaka külas Järveotsa talus korraldab talu perenaine lastele aardejahi ümber salajärve. Lapsed saavad aardejahi legendi märksõnade ja vihjetega, mille järgi tuleb üles otsida metsas asuvad punktid. Igas punktis ootab osalisi väike ülesanne. Tagasi algusesse jõudes saavad lapsed istutada omanimelise tähistatud puu ja ühtlasi mälestuseks selle puu koordinaadid. Aastate pärast saab siis nende koordinaatide abil päeva meenutada ja vaadata, kuidas puu on kasvanud.

Mõnus pere ühendav töö on ka linnupesade valmistamine. Tallinna lähistel Raplamaal saavad lapsed koos vanematega meisterdada lindudele pesakaste, et tiivulistel, kes armastavad Eesti külmasid ilmasid, oleksid olemas mõnusad talvekorterid. Septembris on õige viimane aeg seda tegevust ette võtta ja hiljem koos jälgida, milline linnuke teie talvekorteri endale valis. Õnneks pole tiivulistel selleks pikki pangaprotseduure vaja läbida.

Kuidas metsa hõikad. Looduse- ja metsamees Taavi Ehrpais viis matkaseltskonna mullusel metsarahvapäeva üritusel rappa.

Kirve kätte haaramise oskus

Millal veel, kui mitte metsarahvapäeval õpid sa kirvega töötamist – selleks on maaülikool loonud lausa eraldi töötoa. Puude lõhkumine võib olla mõnus füüsiline töö, kui seda teha õigesti ja heade tööriistadega. Ja kuna tänapäeval on tegu pigem hääbuva oskusega, on õige aeg oma teadmisi selles vallas värskendada. Järvselja kirveprofid teevad selgeks, kuidas valida endale õige kirves, kuidas kirvest teritada ning kuidas lõhkuda küttepuid nii, et jalad jääksid terveks ja selg ei jääks kangeks.

Töötoast on kutsutud osa võtma nii mehed kui ka naised. Korraldajad kinnitavad, et oskuse järjekindlal rakendamisel on garanteeritud hea füüsiline vorm ja rõõmus meel.

Hiidlased kutsuvad – talgutele, talgutele!Ka hiidlased leiavad oma ürituse, sest neid on saarel sel korral tervelt kolm. Matkasid kõigile huvilistele teevad metsanduslegendid Aira Toss ja Mart Erik, kes aga soovivad ka ise kohaliku elu edendamisse panustada, saavad osa võtta talgutest, kus üheskoos puhastatakse võsast uue kergliiklustee äärt. Talgulistele pakutakse ka sooja suppi.

Lastele on plaanis loodusgiidiga matk Köönaaugu metsas ja töötuba metsast leitud materjaliga.

Talgud toimuvad ka Viljandi lähistel.

Veealune mets ja põdrapulm

Sa ilmselt ei teadnud, et Eestis on olemas ka oma veealune mets. Sellest läbi juhatab matkalisi kogenud RMK metsaülem Alar Süda, kes on üks Aidu karjääri metsa rajajatest. Maaliline maastik, helesinine kristalne vesi ja sügavas vees hõljuvad puud on vaatepilt, mis ilmselt jääb pikalt meelde. Kavas on kohaliku põlevkivipiirkonna lood ja põnevad ajalooseigad, parvega karjäärist üle saamine ning kehakinnitus. Kavas on siiski tõsine matk, nii et oodatud ongi pigem ikka sitked matkajad.

Ei möödu metsarahvapäev ka seekord ilma traditsioonilise põdrapulmata, mille kutsub kokku tuntud pulmaisa, viienda põlvkonna metsa- ja jahimees Taavi Ehrpais.

Alustame päikeseloojangu eel, kogeme valguse hääbumist ja õhtupimeduse saabumist.

Neile, kes on varem põdrapulmas käinud, meenub, kui imeline on pulmaliste ilmumine keset metsa. Eks elamus vajab muidugi pealehakkamist, sest metsas peab olema kohal enne päikesetõusu, aga pingutus on seda väärt, sest hääli, mida kuuled varahommikuses metsas, mujal naljalt ei kuule. No ja Taavi lood on juba ise kohaletulekut ja kuulamist väärt. Siinkohal ka osalistele väike palve: saabuge kohale väga vaikselt ja leppige ka lastega kokku, et matk toimub ideaalses vaikuses.

Kulminatsioon – öine retk läbi metsa

Veel üks pisike samm veidi teravama metsaelamuse poole on metsamatk ööpimeduses hundi radadel. Kuid muretsema ei pea, sest arvatavasti on matk väga populaarne ja mitmekümnepealist inimgruppi tark loom kindlasti ei ründa. Küll aga lisab see matk kõigi osalejate meeltesse teravust. Susi Sosinad ootab sind õhtusele rännakule hundimaastikel. Alustame päikeseloojangu eel, kogeme valguse hääbumist ja õhtupimeduse saabumist. Looduses viibime ikka vaikuses – see toetab kontakti loomist loodusega ja kohtumist iseendaga. Valdur Mikita kirjutab, et just hunt on loom, kes on mõjutanud meie loodusmaastike kujunemist, aga ka keelt ja kultuuri kõige rohkem.

Matkal usaldame oma meeli ja muid valgusallikaid ei kasuta. Pimeduses lülitub nägemismeel tasapisi välja ning saame teadlikumaks oma teistest meeltest. Öine mets paljastab helisid ja lõhnu, mida päeval ei märka, ning annab võimaluse saada osa öise looduse erilisest rütmist.

Üritus toimub Harjumaal, nii et ka linnainimene saab sellest kergelt osa, ei pea teab mis kaugele kulgema. Pealegi on tegu laupäevaga ja järgmisel päeval saab rahulikult öisest matkast taastuda.

Metsarahvapäeva korraldab MTÜ Eesti Metsaselts, ürituse läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringut Keskus (KIK).