Jätkuvad pingutused lendorava asurkonna seisundi parandamiseks
Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud 30 aastat, ent kui algaastatel olid elupaikade seire aluseks puistuplaanid, siis nüüd on peamine lähteandmestik spetsiaalselt selleks välja töötatud lendorava elupaiga sobivuse mudel.
Igal aastal kontrollib Keskkonnaagentuur kõiki Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud lendorava leiukohti, lisaks inventeeritakse ka teisi sobivaid elupaiku. 2023. aastal kontrolliti eri tööde raames ühtekokku üle 3000 metsaeraldise.
2023. aastal leiti juurde 12 uut lendorava leiukohta ja mitme leiukoha paiknemise muutusi. Selle aasta tulemustest selgub, et asustatud leiukohtade arv ulatub sajani. Aasta alguses kinnitatud kaitsetegevuskavaga on püstitatud eesmärgiks 125 lendorava asustatud leiukohta jooksval aastal. Vaatamata sellele, et lendoravate asustatud leiukohtade arv aeglaselt suureneb, ei tähenda see, et asurkond oleks meil heas seisus.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialisti Uudo Timmi hinnangul on levila killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel loomad ei ole võimelised levima. Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) punase nimestiku kriteeriumide kohaselt on Eesti asurkonna seisund hinnatud kriitiliselt ohustatuks.
Pikemas perspektiivis on lendoravate elutingimuste säilimiseks ja liigi seisundi halvenemise ära hoidmiseks vaja raiete-eelset lendoravate asustatuse kontrolli, tagada leiukohtade vaheliste ühenduste säilimine ning kujundada noorematest metsadest uusi sobivaid elupaiku ja ühenduskoridore. Keskkonnaagentuuris leitakse, et uute leiukohtade avastamiseks tuleb jätkata teadaolevate leiukohtade ümbruses metsade inventeerimist, et avastada sünnikohast lahkunud noorloomade uusi elupaiku.
Lendoravate elupaigad on praegu vaid Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põhja-Jõgevamaal. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja neid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal.
