FOTOD | Vaata, milliseid imelisi peremärke vanasti asjadele lõigati ja põletati

Maarahva vapiks nimetatud peremärke tehti enamasti tarbeesemetele. Nii ei läinud need naabri omadega vahetusse ja omanik tundis „jalutama“ sattunud asja kergesti ära.

Millise rahva juurest peremärkide kasutamine alguse on saanud, polegi täpselt teada, viidatud on ruunikirjale ja viikingitele. Igatahes tuntakse neid terves Euroopas. Oma märgid on ka Aafrika ja Põhja-Ameerika põlisrahvastel. Euroopa rahvaste peremärgid on uurijate andmeil väga sarnased.

Kasutusse võeti need ilmselt koos põlluharimise ja karjakasvatusega, kui inimesed hakkasid tegutsema suuremas kollektiivis ning era- või ühisomand kehtis perekonnast laiemas ulatuses. Märke tehti ka hoonetele ja hauaristidele, nii märgistati peamiselt (puu)esemeid ja loomi ehk vara, mis vajas omandiõiguse kinnitamist. Varasemal ajal olid peremärgid levinud üle Eesti, kõige kauem säilis nende aktiivne kasutus rannaäärsetes külades, kus ühistöö ja ühisomand veel sajandi eest au sees olid.