92aastane naine valis hädaabinumbri 1744 korral. „Kui on täiskuu, hakkabki osa inimesi hääli kuulma ja meile helistama.“

„Mis päev täna on?“, „Ma kuulen hääli“ või „Kas politsei saaks mind peolt koju viia?“ on üsna sagedased kõned hädaabiliinile 112. Rohkem kui poolte kõnede puhul pole vaja abi välja saata. Ent samal ajal võib ka veidra kõne taga peituda kiire abi vajadus.

„Paraku näeme järjest enam, et vähem kui pooltele kõnedest reageerib kiirabi, politsei või pääste. Ülejäänud kõnede seas on nii ekslikke kui ka sotsiaalprobleeme, aga neid ei saa lahendada häirekeskus,“ räägib häirekeskuse Põhja keskuse juht Anne-Liis Taalmann.

Ekslikult tehtud kõnede seas on neid, kus helistaja on ebastabiilne, ei oska mujale pöörduda, tahab nalja teha, end tühjaks rääkida või pahameelt välja valada. Või on (enamasti väikelaps või eakas) lihtsalt kogemata hädaabinumbri valinud – vahel korduvalt ja korduvalt.