Kas meilgi kasvavad sajandi pärast raudpuud?
Parrootia ehk raudpuu (Parrotia persica) on üks isevärki puu. Kui käia lõunapoolses Euroopas, kipub ta ikka ja jälle esmapilgul segadust tekitama.
Hiljuti Kölni toomkiriku lähedal jalutades jäid silma sihvakad hallid-lapilised tüved. Muidugi plaatanid! Aga kus sa sellega. Lähemalt uurides osutusid puud hoopis teistsuguseid lehti kandvaks. Ning viljad meenutasid nõiapuude omi. Seega hoopiski parrootiad!
See liik kuulubki muide nõiapuude sugukonda. Kui veel miljoni aasta eest levis parrootia isegi tänapäevase Poola aladel, siis hilisemad mandrijäätumised suretasid ta Euroopas välja. Liik leidis viimase pelgupaiga Kaspia-lähedastes metsades.
Eestis peeti parrootia kasvatamist võrdlemisi väheperspektiivseks, ent nüüdseks teeb soojenev kliima oma korrektiive. Väga hästi kasvab ta pehmete talvedega Sõrves, Rannametsa arboreetumis, aga ka Tartu botaanikaaias. Sealses „kraatris“ on põõsaspuu jõudnud juba vaat et nelja meetri lähedale.
See teeb kadedaks, sest mitte kõigil ei edene selle reliktse puu kasvatamine nõnda hästi. Ka mul endal mitte, sest mu põõsake vindub juba aastaid. Kasvukoht on küll soe, ent pinnas ehk liialt lubjane ja suviti kuivavõitu. Üritan end lohutada, et ehk saab puisniidule niiskematesse oludesse istutatud kahest raudpuuvitsakesest tulevikus siiski asja.
Põõsas ja puu
Parrootia on võrdlemisi väikesekasvuline puu ka oma kodumaal Iraanis ja Asebaidžaanis. Euroopas istutatud isendid kipuvad vabas täisvalguses moodustama mingi laiuva põõsa ja puu vahevormi.
Säärasest kujust hoolimata võib parrootia vahel sirguda muljetavaldavatesse mõõtmetesse. Tõelise elamuse pakub Saksamaa rekordraudpuu Bonni botaanikaaias. Istutatud 1884. aastal, võtab ta nüüdseks enda alla väga suure ruumi. Tiigiäärne jalgrada kulgeb puu varjust läbi ning selle parrootia all pingil istudes tunned end viibivat kui hämara rohelise valgusega koopas.
Bonni parrootia kõrguseks väidetakse suisa 22 meetrit, mis on liigi kohta väga tubli tulemus. Eemalt vaadates kipud selles arvandmes küll pisut kahtlema, ent ju petab ära laialivalguv hiidpõõsa moodi välimus. Selle parrootia tüve ümbermõõt enne hargnemist on 60 cm kõrgusel 3,17 meetrit – jällegi erakordne.
Terve padrik võrseid
Paraku on puust häid ülesvõtteid raske saada, kuna tüve ümber on sirgunud paras padrik nooremaid võrseid. Veidi laasituna mõjuks tolle rekordraudpuu tüvi kindlasti vapustavalt. Ent Bonnis näikse olevat otsustatud hoida talle liigiomast kasvukuju, mitte nõnda ära kujundatud nagu Kölni haljastuse puudel.
