Kui tavaliselt on ilveste näol tegu väga häbelike loomadega, kes inimest pigem kardavad, siis seekord oli lugu vastupidine. Mees lisab: ,,Koputasin vaikselt aknale, mille peale vaatas ta mind uudishimulikult. Hiljem tõusis ilves püsti, astus rahulikult laua pealt maha, vaatas veel viimast korda minu poole ning läks oma teed.“ Kristjan lisas veel naljatlevalt, et nüüd on siis teada, kes õues lillepotte ümber ajab.