„Tore ja emotsionaalne lõpp nii suvele kui konkursile,“ hindas Kristiina Adamson, kes sai kogu õhtu jooksul õnnitlusi vastu võtta.

Coopi turundusdirektor Ranno Pajuri ütles, et loodetavasti innustab konkurss ka kõiki teisi, kes teevad vabatahtlikku tööd ning panustavad oma aega ja energiat, elu kogukonnas edasi viima. „Konkursiga näitame, et neid inimesi märgatakse ja tunnustatakse,“ lisas Pajuri.

Tema sõnutsi oli tore näha, et ettevõtmine läks paljudele korda, ning lootis, et konkurss tuleb ka järgmisel aastal, sest kiitust väärivaid inimesi jätkub.

„Selleks et mingi hea idee saaks teoks, vajab see koostööd, aga koostöö saab alguse ühest inimesest, kes kogu protsessi algatab ja toob kogukonna kokku. Just tema juhendamisel saavad teoks külaelu parandamiseks vajalikud sammud,“ lausus Pajuri.

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ütles, et on suur rõõm näha, kuidas kogukond toetab oma hinge igal ajahetkel, igas olukorras.

„Selle aasta võitja on näidanud, et hoolib väga sellest, kuidas Suurupi küla rahva käekäiku edendada,“ tõi ta välja.

Riikoja lisas, et erilist rõõmu valmistab see, et inimesed tunnevad konkursi vastu üha suuremat huvi ja tõesti tahavad tegusaid inimesi tunnustada – seda näitab kas või tänavusele konkursile laekunud ankeetide hulk, mis küündis kahesajani.

Ka külaelanikud olid võidu üle väga õnnelikud ning leidsid aina uusi kiidusõnu.

„Inimesed, kes enda muu elu arvelt panustavad naabrite, sõprade ja tuttavate ellu, väärivad tunnustust,“ sõnas kohalik ettevõtja Riho Saksus. Tal jagus häid sõnu ka konkursi korraldanud Coopile ja Maalehele.

„Ei ole just liiga palju ettevõtteid, kes saaks aru sellise konkursi korraldamise vajalikkusest ja tähendusest ning panevad oma õla alla,“ tõdes ta ning lisas, et aina linnastuvas multikultuurses ühiskonnas on hea meelde tuletada, kui oluline on kogukond ja kokku hoidmine. „Kuniks elab Eesti küla, elab eesti kultuur!“

Ka Vääna-Jõesuus elav Eneli Hinno ütles, et säärased kogukonnaüritused aitavad inimeste vahel sidet luua. „Tähtis on koos olla, üksteist toetada, koos rõõmustada, kui miski on hästi läinud. Meil on vaja teadmist, tunnet, et me ei ole üksi.“