SÜNGE STATISTIKA | Enesetapukatsete hulk kasvab eelkõige noorte hulgas
(74)Eelmisel aastal suri Eestis suitsiidi tõttu 190 inimest, neist 144 olid mehed. Suitsiidikatseid esineb kõige rohkem aga 15-19-aastaste hulgas.
Suur suitsiidide arv näitab seda, et inimene on jäänud õigel ajal abita. „Suitsiidi tõttu surnud inimeste arv on neli korda suurem kui liiklusõnnetustes hukkunute arv. Samuti on Eesti on võrreldes teiste Euroopa riikidega esireas alaealiste suitsiididega. Vajame suitsiidiennetuse riiklikku strateegiat, millega ei saa enam oodata,“ selgitas Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Uuringute järgi mõjutab iga suitsiid keskmiselt 135 enesetapu teinud inimese lähikondlast, mis tähendab, et suitsiidi tõttu muutub haavatavamaks igal aastal umbes 27 000 inimest.
Enim teevad enesetapukatseid just alaealised
Üldiselt on enesetapukatsete tase meeste hulgas kõrgem kui naiste hulgas. Alaealiste hulgas on asi vastupidi – naistel ligemale kaks korda kõrgem tase kui meestel. Naistel esineb rohkem ka korduskatseid.
Vanusgrupiti esineb enesetapukatseid kõige rohkem 15-19-aastaste hulgas ning nooremates vanusgruppides on naistel kordaja kõrgem kui meestel.
Milline inimene on potentsiaalne suitsiidi ohver?
2021. aastal tehtud uuringu kohaselt on suitsiidikordaja kõrgeim põhi- või madalama haridusega inimeste hulgas. Rahvuseti on kõige kõrgem enesetappude tase muudel rahvustel, sellele järgnevad eestlased ja kõige madalam suitsiidikordaja on venelastel.
Viimaste aastate andmete põhjal on ülekaalukalt kõige levinum enesetapumeetod Eestis poomine (71%), mis on meeste hulgas sagedasem kui naistel. Meestel on sageduselt järgmine meetod tulirelvade kasutamine (10%) ja kolmandal kohal mürgistused (6%). Naistel on teine kõige levinum meetod mürgistused (26%) ning kolmandal kohal on kõrgelt hüppamine (9%). Enesetapumeetodite puhul on vanusest sõltuv variatiivsus suhteliselt väike, väidab WHO poolt tehtud uuring.
„Enesetappude ennetamine on meie kõigi asi ja vastutus. Igaüks võiks tunda huvi, kuidas tema lähedastel läheb. Kindlasti oleks abiks kui meie seas oleks rohkem vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud inimesi, kes oskaksid märgata ja toetada vaimse tervise murega inimest,“ rääkis Anna-Kaisa Oidermaa.
