15.09.2023, 09:13

Päästeamet teab, kes on tüüpilised uppujad – kas sinul tasub vee ääres eriti ettevaatlik olla?

Uppunute statistikas paistavad silma kaks gruppi: napsutajad ja vanemaealised. Eakate puhul on sageli põhjuseks terviserike või libastumine.

Maiken Mägi maiken.magi@maaleht.ee

Eakatega juhtub veeõnnetusi eelkõige kodulähedaste veekogude juures.

FOTO: Maalehe arhiiv | Delfi Meedia

„Suplemisel upuvad eakad seetõttu, et ei arvesta oma krooniliste haigustega või tabab neid terviserike – viimane on tegelikult ka üks kukkumiste põhjuseid. Näiteks kaks eakat uppus sel aastal seetõttu, et nad möödusid veekogust ja kukkusid sinna sisse,“ räägib päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Tema sõnul joonistub läbi aastate välja, et ka kodutiigid on eakatele ohtlikud. Mõne tiigi kaldad on üsna järsud ning okstest puhastamata, sealt minnakse näiteks kastmisvett võtma, kummardutakse, kaotatakse tasakaal ning libastutakse. Sääraseid õnnetusi juhtub ka tiigikalda niitmisel. Või siis annab järele pehkinud purre, sillake või selle käsipuu, mille tõttu vette kukutakse.

Kommenteeri Loe kommentaare