Guinnessi rekordimees Margus Lepp teeb Vändras imetegusid: ,,Kaasaegne põllumajandus on nagu tippsport“
Margus Lepp juhib uute võtetega Vändra aktsiaseltsis nii piimakarja- kui teraviljakasvatust ökonoomselt ja keskkonda säästvalt, vähendades iga aastaga ettevõtte süsiniku jalajälge.
Kui Agrone Grupp omandas Pärnumaal edukalt tegutseva ettevõtte Vändra ASi, siis meelitati neli aastat tagasi Lääne-Virumaalt Pärnumaale selle ettevõtte juhatajaks tuntud agronoom Margus Lepp.
See mees on üks parimaid oma ala spetsialiste agronoomias, kes uuemaid teadmisi omandades ja koostöös teadlastega pidevalt oma erialaseid oskusi täiendab, rakendades neid nüüd igapäevases praktikas nii Vändra ASi põldudel kui laudas.
„Oli päris põnev väljakutse, kui tulin Pandivere kõrgustikult Vändra maile, sest juba mullastik on siin niivõrd erinev,“ meenutas kogenud põllumees. Ta selgitas, et Vändra kandis on mullad pigem savikad ja põuaga võivad tekkida suured kamakad, mida ei saagi peeneks.
Juba paarkümmend aastat agronoomina töötanud Lepp sai laiemalt tuntuks siis, kui püstitas mõned aastad tagasi Virumaal Voore Farmis töötades Guinnessi rekordi väärilise tulemuse teraviljakasvatuses, saades toona talirapsi ‘Sherpa’ saagiks pea 6,9 tonni hektarilt, mis ületas senist talirapsi saagikuse maailmarekordit.
Margus Lepp on Alutaguselt Oonurme külast pärit ja elab alaliselt siiani seal vanaisa talus, mille on koos perega renoveerinud kaasaegseks elamiseks.
Mees meenutas, kuidas tema lapsepõlve talus oli viis lehma ja hariti ka natuke põldu.
Nüüd juhib ta ettevõtet, kus kureerida on üle 4500 hektari maid ja lautades tuleb vastutada holsteini tõugu piimakarja toodangu eest.
Rekordlehmad separeeritud sõnnikul
Loomad on kahes üksuses: Sõõrike farmikompleksis on üle tuhande lüpsilehma, Viratsaare farmis tuhatkond noorlooma. Kõik selle ettevõtte tootmishooned on korras ja renoveeritud, silo hoidlates korralikult kaetud, paar aastat tagasi rajati juurde veel kaks silohoidlat ja jõusöödapunkrid. Hoonete ümbrus on asfalteeritud ja puhas. Juhi sõnul on puhtuse hoidmine peamine, olgu farmi juures või põllul, sest nii hoitakse ka keskkonda.
„Meie jaoks on väga olulised keskkonnateemad, ringmajandus ja energia kokkuhoid,“ tõi Vändra põllumajandusettevõtte tegevjuht esile. Kui energia hinnad läksid üles, rajati Vändra ASi oma päikesepark.
„Meie jaoks on väga olulised keskkonnateemad, ringmajandus ja energia kokkuhoid.“
Agronoom on väga rahul Vändra piimakarjaga, sest selle taga on aastakümnete pikkune oskuslik tõuaretustöö.
Aastas tekib 70 000 kantmeetrit sõnnikut – osa läheb põldudele väetiseks, osa loomadele separeerituna allapanuks. Nii töötab Sõõrike laudakompleksi juures juba kolmandat aastat Saksa tehnoloogial vedelsõnniku separaator, mis kuivatab sõnniku lõhnatuks turbataoliseks olluseks, nii et lehmadel on põhu asemel allapanuks separeeritud sõnnik. Vedelosa liigub hoidlasse ja läheb põlluväetiseks.
Suurt tähelepanu pööratakse loomade heaolule. Lepa eestvedamisel on laudahooneid järjest renoveeritud ja paigaldatud uued ventilatsioonisüsteemid. Tulevikus on plaan rajada moodne laudakompleks 3000 lüpsilehmale.
Efektiivsed võtted põldudel
Teadlase põhjalikkusega uurib Margus Lepp muldade koostist, et saada paremaid tulemusi. Vändra põldudel kasvab talinisu, raps, rukis, tritik, suvioder, söödakultuuridest mais ja hernes. Nii maisi kui taliviljade osakaalu on tunduvalt suurendatud. Ekstreemsuste vältimiseks on rukist ja tritikut igal aastal külvatud juhuks, kui mingi kultuur ikaldub ja saaki ei saa. Tänavu nad koristasidki rukki ja tritiku tervikuna siloks.
„Kaasaegset põllumajandust võib võrrelda juba tippspordiga, kus kogu tegevus on orienteeritud üha parematele tulemustele,“ tõi Vändra ASi juhataja esile.
Üheks oma viimse aja saavutuseks loeb ta seda, et vahekultuuride oskusliku kasutamisega suutis maisipõldudel vähendada väetiste kasutamist 30%, samas maisaak on suurepärane.
Täppisviljeluse töövahendina on põldudele paigaldatud kaks täisautomaatset põlluilmajaama Cordulus, mis mõõdavad nii sademete hulka, tuule kiirust kui õhu- ja mullatemperatuuri. Nende näitajate abil saab Lepa sõnul väga hästi selgitada välja täpse külviaja, et seemnetel oleks head kasvutingimused idanemiseks. Põlluilmajaama näitajatega saab kindlaks teha ka kahjurite kasvu, et siis vastavalt tegutseda. Täppisviljeluses kasutatakse N-sensoreid väetisekülvikutel, et viljade väetamine oleks optimaalsem.
Vändra ASi põldudele on paigaldatud ka neli Paul-Techi andurit – nii saab agronoomist firmajuht täpselt jälgida mulla niiskustaset, toitaineid, vee- ja õhuniiskust. See Eesti teadlaste poolt välja töötatud innovaatiline lahendus on Lepa sõnul suureks abiks nii vahekultuuride külvil kui põldude väetamisel. Andurid ehk mullajaamad on jagatud eri piirkondadesse, nii saab ülevaatlikuma pildi muldade seisust.
„Siinset mulda tuleb veel põhjalikult uurida ja tundma õppida, alles siis saame rääkida rekorditest,“ ütles mees.
Juba kolmandat aastat arvutatakse Vändra ASis ka süsiniku jalajälge. Ettevõtte juhataja nendib, et iga aastaga lähevad näitajad veidi paremaks, aga arenguruumi on.
„Me saame muutuda veelgi efektiivsemaks, ka loomasööt peaks saama üha kvaliteetsemaks,“ tõi Lepp esile. Ta lisas, et igal sammul püütakse järgida keskkonnahoidu, et saada jalajälge madalamaks.
Nii on nende ettevõttes, nagu ka kogu Agrone Grupis, praegu 1 kg piimatootmise jalajälg Euroopa keskmisest juba madalam ehk 0,98 CO2 ekv/kg.
Kõige suuremat rõõmu tunneb Margus Lepp sellest, et ettevõttes töötab päris palju noori spetsialiste ja tööjõupuudust neil ei ole.
„Meil on suurepärane meeskond koos, nii on väga hea toimetada,“ rõhutas Margus Lepp, et sedavõrd suure ettevõtte juhtimisel üksi midagi ära ei tee.
