Kliinilises praktikas leitud jämesoolevähk on diagnoosimise hetkel kahjuks III ja IV staadiumis 50% juhtudel, mistõttu on patsientide edasine elulemus väike. Samas sõeluuringu programmis on diagnoosimise hetkel avastatud jämesoolevähk III ja IV staadiumis 25% juhtudest.

Jämesoolevähk saab alguse healoomulistest kasvajatest ehk polüüpidest. Sugugi mitte kõik polüübid ei arene soolevähiks. Võimalik on ka polüüpide taandareng, kuid umbes iga kahekümnes polüüp areneb edasi ja sellest võib tekkida vähk. Vanusega vähirisk suureneb.

Vähi eelastete leidmine, eemaldamine ja seeläbi ennekõike vähi ennetamine on aga sõeluuringu ülimaks eesmärgiks.

Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. Alates 2021. aastast saavad sõeluuringutel osaleda ka ravikindlustamata inimesed. Paraku näitab statistika, et jämesoolevähi sõeluuringul on viimase kolme aasta jooksul käinud vaevu pool kutsututest.

Sõeluuring saab alguse kutsest inimese e-postkasti või patsiendiportaali digilugu.ee. Juhul kui seda pole tulnud, siis sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ja isegi peaksid sõeluuringul osalemise sooviga ise julgelt pöörduma perearsti või -õe poole.

Kindlasti ei tasu sõeluuringule tulemist venitada aasta lõppu, mil „liiklus“ tihedam. Perearstikeskuses antakse vastuvõtul väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt, mis sisaldab proovinõud, infolehte, ankeeti ja makstud vastusega ümbrikku.

Proovi on võimalik võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud ja lisakulusid sellega ei kaasne.

Loe pikemalt ITK Sõnumitest.