Valgepöögist vihta ei saa, ühe korraliku heki aga küll

Igal aastal, kui valgepöögihekk pügatud, leian, et just Carpinus betulus'est saab ühe ilusaima halja elavtara.

Valgepöögihekid ei ole meil veel peaaegu üldse levinud. Ju on peljatud nende vähest vastupidavust meie kliimale ja pügamisele. Kui aga kasvatada istikud kodumaiste valgepöökide seemneist, siis mingit külmahellust ilmselgelt kartma ei pea. Lõppude lõpuks annavad valgepöögid meil ju lausa looduslikku järelkasvu, nagu näiteks Otepää kandis ühes vanas kultuurpuistus.

Valgepöök kannatab pügamist väga hästi. Ent kuna tegu on ikkagi puuga, kipub ta nobedasti kasvama. Mõni usinam kibeleks ehk sellist hekki suve jooksul mitu korda trimmima. Tegelikult tundub, et lõunapoolse Euroopa parkides pügatakse neid suvel vaid korra. Nõnda teen minagi oma heki puhul. Varem sai see töö ette võetud juuli keskpaiku. See tähendas aga seda, et sügiseks oli heki hari juba uusi võrseid täis. Nii on valgepöögiheki hooldamise töö nihkunud pigem augusti lõpupoole.