Hanejaht alaku! Laserkiired ja gaasipaugutid on juba käigus, nüüd saab lindudele ka tina anda
(22)20. septembrist on lubatud Eestis hanelisi jahtida, nii et need põllumehed, kes seni peletasid linde oma põldudelt küll stardipüstolite, laserkiirte või gaasipaugutitega, saavad nüüd mõne neist ka maha kõmmutada.
Rändlindude ründe tõttu ei suutnudki tänavu Saaremaa põllumees Kaido Kirst oma ligi 30 hektarist oapõldu hanede, laglede ja sookurgede eest kaitsta, põld tehti taimedest ja seemnetest nii puhtaks, et isegi keskkonnaametnikud olid imestunud.
Hanede heidutamiseks põldudel läksid sel suvel käiku igasugused vahendid. Kes peletas linde hernehirmutistega, kes jälitas laserkiirte või ilutulestiku rakettidega, ometi on suutnud rändlindude parved paljudel põldudel vilja nokkides tekitada põllumeestele korralikku kahju.
OÜ Rabaveere Farmi juhataja Olav Kreen teatas, et põllumeeste eksperthinnangu järgi tekitavad rändlinnud neile igal aastal üle Eesti kokku vähemalt kümne miljoni euro eest kahju.
Lääne-Virumaal Viru-Nigula kandis majandav Olav Kreen lisas, et suure töö ja vaevaga suutis ta tänavu oma põllul siiski suurema haneliste rüüste ära hoida. Tal on osad põllud umbes 6-7 kilomeetri kaugusel merest, nii et linnuparvedega on see mees juba paarkümmend aastat võidelnud, ta on oma sõnul juba omandanud mõningad kogemused, mida jagab lahkelt teistelegi.
„Meie oleme aastakümnetega ära õppinud hanede käitumisloogika ja nende käitumismotiivid,“ rääkis Kreen, et sellest lähtuvalt ta oma põldudel talitabki.
Paugutame ja hirmutame igal moel
Olav Kreen selgitas, et haned pole jätnud ühelgi aastal nende põlde rahule. Sel kevadel nägi Kreen oma töötajatega kurja vaeva, et neid linde minema peletada.
„Need linnud tulevad tavaliselt hommikul, aga kui hommikul näha kaks-kolm tundi vaeva sellega, et haned meile siia maha ei jääks, siis nad lendavad edasi,“ rääkis osaühingu Rabaveere Farm juhataja.
Mees selgitas, et hanede tegevusi takistasid nad järgmiselt: igal hommikul sõideti mitme mehega autodega põldude vahel.
„Niipea, kui näeme, et haned on põllul, peame auto kinni ja läheme siis põllule kas stardipüstoliga, raketiga, hämara ilmaga laseriga ja peletame nad lendu,“ kirjeldas Kreen. Häda on aga selles, et linnuparv tõuseb küll korraks õhku, aga maandub siis teises põlluservas ja hakkab uuesti põllumehe vilja nokkima.
Nii sõidavad mehed ka teise põlluserva ja ajavad linnud jälle üles.
Olav Kreen selgitas, et nii läheb nädal või kaks, aga selle aja jooksul õpivad linnud ära, et niipea, kui nad teatud autot näevad, lendavad kohe minema, sest teavad, et neil ei lasta selles kohas rahulikult olla.
Põllumees lisas, et sama asi kordus ka igal õhtul – autodega tuuritamine ja stardipüstolitega paugutamine. Kõige suurem probleem oli tema sõnul selles, et samal ajal käisid kiired kevadtööd ja mehi oli hädasti ka mujal töödel vaja.
Sügisel pääseb püsssiga põllule
Eestis on haneliste jaht lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini.
Tehakse suuri sõnu süsiniku emissioonist, aga millise jalajälje me saame, kui hanesid heidutades kulutame autodes liiga palju kütust ja lõhume selle ringisõitmisega kohalikke teid.
Olav Kreen kinnitas, et tema ise jahimees ei ole, küll aga teeb ta tihedat koostööd kohalike jahimeestega, näidates nüüd kätte need talivilja põllud, mis sügisel kõige rohkem linde kokku meelitavad.
„Meil on jahimeestega kokku lepitud, milliste põldude pealt nad võiksid eelkõige hanejahti teha, nii et sügisel meil hanekahjudega probleeme ei ole,“ rääkis Olav Kreen. Lisades, et just kevadised rändlindude kahjustused on põldudel kõige rängemad. Paraku on kevadel keelatud lindudele heidutusjahti teha, ehkki põllumehed on korduvalt vastavaid ettepanekuid teinud.
Rabaveere talu peremees lisas, et tema arvestab sel aastal oma kahjudeks eelkõige kulud haneliste heidutuseks. Näiteks maksab üks laserseade 2000 eurot, selle eest on võimalik saada 50% summast tagasi, heidutuse kuludeks on võimalik aastas tagasi saada umbes 3000 eurot.
„Meie põhiline kahju on aga see lisa töökulu tundide kaupa põllul hanesid heidutada ja autodega ringi rallida. Tehakse suuri sõnu süsiniku emissioonist, aga millise jalajälje me saame, kui kulutame autodes liiga palju kütust ja lõhume selle ringisõitmisega kohalikke teid,“ ütles Olav Kreen.
