ÜLE-EESTILINE ÜRITUS | Täna toimub viies maal elamise päev, mis toob fookusesse maapiirkondade elu- ja töökohad

Täna, 23. septembril toimuv maal elamise päev loob taas võimaluse külastada omavalitsusi ja selle käigus läbi kaaluda oma võimalused maal elada ja sinna tulla.

„Kui maal elavad pered hindavad kõrgelt omavalitsuste poolt pakutavaid avalikke teenuseid, siis uute tulijate jaoks on olukord elamuturul pigem kesine. Kõrged laenuintressid, pankade poolt nõutavad kõrgemad omaosalused maapiirkonna kinnistule panevad kodu otsijad tihti arutlema, kas meie ühiskond ja otsustajad ikka soovivad, et igas Eesti nurgas oleks elanikke, kes kasvataks lapsi, looks töökohti ja hoiaks elus kohalikku kultuuripärandit,“ kirjeldas Maal elamise päeva projektijuht Krista Pegolainen-Saar ja lisas, et elu tagamine ja arendamine keskustest eemal on paljudes riikides selgelt üks siseriikliku julgeoleku kindlustamise abinõu.

15. septembril, mil Rannu rahvamajas anti selle aasta Maal elamise päeva avastart, rääkisid viimase viie aasta jooksul maal kanda kinnitanud inimesed, mis neid maale tõmbas ja miks nad sinna oma kodu on otsustanud rajada. Maakodu renoveerimisest lausa raamatu kirjutanud ajakirjanik Tuuli Jõesaar tõdes, et hoolimata teinekord kodanikule jaburana tunduvatest seadustest ja riiklikest regulatsioonidest oli maale kolimise motiiviks ennekõike pere elukvaliteedi tõstmine. Peres kasvavad kaks last, kes saavad nüüdsest lapsepõlve veeta värskes õhus looduse keskel ja õppida tulevikus kodulähedases väikekoolis.

Elanike arv võiks kasvada

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juht Meelis Annus ütles, et suur huvi kasutada MES-i pakutavat eluaseme kaaslaenu on märk väikese tagatisväärtuse probleemi tõsidusest. „Kui see lahendada, on paljud pered valmis oma uued kodud just maale rajama. Oleme saanud aidata juba ligi 90 peret ning töötame edasi selle nimel, et maapiirkondades hakkaks elanike arv taas kasvama,“ märkis Meelis Annus.

Riigikogu Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse lisab, et Eesti pered on väga ettevõtlikud ja avapäeval kuuldust on inspireeriv see, et ka Londonist on võimalik tagasi maale tulla. „Just see sügav soov ja tahe on see, mis vaatamata esialgu ette tulevatele takistustele aitab alustatut ellu viia ja see annab ka meile maaelukomisjonis selgeid suuniseid, kuidas riigina elu maal tuleb arendada,“ sõnas Kruuse.

Maal elamise väärtused

„Maal elamine ja sinna kolimine ei ole täna enam lihtsalt romantiline unistus elust metsade ja põldude vahel. Ilma kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate kvaliteetsete avalike teenusteta ei jää ükski romantik maale pikaks ajaks püsima. Oluline on, et inimesel on maal elukoht, võimalus luua või leida töökoht, käia poes ja panna lapsed kooli-lasteaeda, saada tervishoiuteenust ning võimalust tegeleda ka oma huvialadega,“ rääkis Maal elamise päeva projektijuht Krista Pegolainen-Saar.

„On ääretult oluline leida üles need inimesed, kes on oma elu maal üles ehitanud ja sinna püsima jäänud. See väärtus, mida maale tulijad kaasa toovad, aitab luua tugevaid ja aktiivseid kogukondi. Veelgi olulisem on neid maale tulemise lugusid ise päriselt kuulata, nendest kogemustest õppida, sest tulemus ja tõdemus on pea alati üks: elu maal on võimalik, äge ja päris ning just seda kõike saabki huviline kogeda Maal elamise päeva raames,“ on projektijuht veendunud.

Tänavu juba viiendat aastat aset leidev Maal elamise päev ongi ellu kutsutud selleks, et tuua esile maaomavalitsuste panust ja tegevusi oma elukeskkonna arendamisel ja avalike teenuste pakkumisel. Omavalitsused, ettevõtjad ja kogukonnad avavad oma uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida omale sobivat elupaika maal. Maal Elamise päeva programmi loovad selles osalevad vallad koos oma kogukondade ja ettevõtjatega.

Külastuspunktid on laupäeval avatud kella 11–16.

Vaata valdade külastuskaarti siit: https://maalelamisepaev.ee/