Naerata ometi! Statistikaamet selgitas välja, mis on tööõnne valem

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Seetõttu selgitas Statistikaamet välja, kuidas jääda töökeskkonnas õnnelikuks?

Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob statistikablogis välja olulisemad kohad, kuidas oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Paindlikkusel on mitu tahku, mis kõik on olulised ja mida tuleb oskuslikult juhtida: ajapaindlikkus, kohapaindlikkus, vormipaindlikkus ja funktsionaalne paindlikkus. Muutunud maailm ja töötajate järjest kasvav ootus üha suuremale paindlikkusele nõuab organisatsioonidelt vajadust juhtida oma ökosüsteeme teisiti. Vajame teist pilku harjumuspärasele juhtimisele – juhtimine muutub järjest empaatilisemaks, personaalsemaks, oskuslikumaks.

Suurem paindlikkus

Ka Statistikaamet liigub aasta-aastalt järjest suurema paindlikkuse suunas – meil on kontorid mitmes linnas, meil töötavad koos nii 22- aastane kui 90-aastane, me töötame rohkem kodus kui kontoris, oleme kokku tõmmanud büroopinda, meie töötempo kasvab, ülesanded muutuvad järjest komplekssemaks ja keerulisemaks, ootused statistikale aga kasvavad.

Seetõttu on need täna ka Statistikaameti tööeluga seotud väljakutsed – kuidas jõuda nii noorte kui vanadeni, kuidas kasutada oma nappe vahendeid efektiivselt, kuidas luua selliseid hübriidseid, usaldavaid keskkondi, mis kaasavad meie inimesi nii, et nad tahaksid panustada meie suurde eesmärki ja et nad naudiksid meeskondi ja koostööd. Õnneks on Statistikaametis rahvas, kes räägib kaasa, pakub lahendusi ja on avatud uuele.

Mis on Statistikaametis head tulemused toonud või toomas:

1. Praktiseerime üha enam individuaalset lähenemist – arvestame iga töötaja personaalseid vajadusi ja eelistusi töökorralduse ja karjääri planeerimisel.

2. Loobusime Tallinna büroos 40% kontoripinnast ja suunasime energia- ning halduskuludelt kokku hoitud vahendid tööjõukuludesse.

3. Meeskonnatunde hoidmiseks on kõikides osakondades ja väiksemates tiimides kokkulepped, vahendid ja võimalused ühiste kontoripäevade ning koostööpäevade korraldamiseks.

4. Meil on suhtlemiseks väga mitmekülgsed ja toimivad suhtlusviisid virtuaalsetest kanalitest rokkivate meeskonnaüritusteni.

5. Me kaardistame oma töötajate kõiki, ka igapäevatööga otseselt mitteseotud, aga statistikavaldkonnas vajalikke individuaalseid oskusi ja teadmisi – nii saame luua tugivõrgustiku ja tõsta funktsionaalset paindlikkust.

6. Mõõdame oma töötajate rahulolu teisiti – alates sellest sügisest kogume tagasisidet ainulaadset uuringumudelit ja tehnoloogiat rakendava tööriista abil, mis aitab loodetavasti tõhusamalt lahendada töötajate kaugtöö ja juhtimise probleeme ning jälgida igapäevaselt töötajate tunnetuslikku tööelu kogemust.

7. Meie reeded on koosolekutevabad ja mõeldud organisatsiooniliseks õppimiseks – see annab võimaluse töötajatel oma aega paindlikumalt planeerida ja olla osa suuremast, meeskondlikust õppimisest ning teadmusest.

8. Pakume psühholoogi abil oma töötajatele igakülgset vaimse tervise tuge.