Lapsed tuli siiski üles kasvatada päris toiduga, mitte loosungitega, ning selleks plaanisime kalale minna – meri ju ümberringi! Piirivalveülemalt tuli muidugi luba saada ja kladesse kirja panna, mis ajast mis ajani mere ääres või siis paadiga merel olla plaaniti. „Huvitav küll, et millest niisugune umbusk,“ arutasime isekeskis. Erinevalt „roiskuvast läänest“ elasime meie ju paradiisis. Aga kes siis vabatahtlikult paradiisist põgeneda tahaks?!