OTSEÜLEKANNE | Kellest saab Aasta Põllumees 2023? Auhinnatseremoonia on alanud
(2)Nii palju põllumehi, kui on täna kogunenud Tallinna KUMU kunstimuuseumi, ei näe need kunstisaalid just iga päev. Täna peetakse siin Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe konverentsi ning kuulutatakse välja võitja – Aasta põllumees 2023.
Konverentsile „Aasta põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes“ on kohale tuldud nii Saaremaalt kui Võrumaalt, Järvamaalt ja Lääne-Virumaalt.
Lisaks talumeestele ja põllumeestele on kohal ka teadlased, eksperdid ja ministeeriumi esindajad, et jagada uusimaid teadmisi ja parimaid praktikaid. Tänavuse „Aasta põllumehe“ konkursi nominendid, kes konkureerivad kõrgele tiitlile, esindavad viit maakonda üle Eesti: Lääne-Virumaad, Jõgevamaalt, Valgamaad, samuti Pärnu-ja Saaremaad.
„Meie konverentsi mõte on ikkagi see, et proovime jagada neid kogemusi, mida sellisest erakorralisest aastast on põllumehed tänavu saanud,“ teatas Maalehele Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Ants Noot.
„Mõtlen külma kevadet, kuiva suve ja pärast tuli vihma ka veel kaela,“ rõhutas Noot, et igal aastal nii ekstreemseid tingimusi meie põllumajanduses ei näe.
Eesti põllumees on suure kohanemisvõimega
Samas rõhutas EPKK juhatuse esimees Ants Noot, et Eesti põllumees on suure kohanemisvõimega. „Väga kiiresti reageeriti sellisele erakorralisele olukorrale, millega me siin silmitsi suve hakul seisime ja tegelikult suutsid ettevõtjad leida erinevaid lahendusi keerulises olukorras,“ tunnustas Noot.
Keerulisest põllumehe aastast räägib konverentsil ka mullune aasta põllumees, OÜ Kadarbiku Köögivili juhataja Veiko Pak Harjumaalt.
„Olgu ilm, milline tahes, aiandustootja peab ikka hakkama saama,“ kinnitas Veiko Pak, lisades, et aasta on olnud ka köögiviljakasvatajatele ekstreemsete ilmastikuolude tõttu küllaltki keeruline.
Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe konverentsil „Aasta põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes“ analüüsitakse ka praegust julgeolekuolukorda ja uusi väljakutseid. Põllumajanduse hetkeseisu avab regionaalminister Madis Kallas, toidujulgeolekust annab ülevaate Riho Terras Euroopa Parlamendist. Toidu varustuskindlusest teeb ülevaate Alo Aasma regionaal- ja põllumajandusministeeriumist, sõna saavad nii Brüsseli kui Läti põllumajanduse esindajad. Konverentsi modereerib EPKK nõukogu esimees Sivar Irval.
Põllumeeste-politiikute väitlusvooru ehk aruteluringi juhib Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja, kus väitlema asuvad aasta põllumees 2022 Veiko Pak, Agrone OÜ tegevjuht Margus Muld ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.
Lavale astuvad tänavused nominendid
Tipphetked saabuvad pärastlõunal, kui algab tänavuse „Aasta põllumehe“ konkursi auhinnatseremoonia, kus selgub konkursi „Aasta põllumees 2023“ võitja, kes saab auhinnaks traditsioonilise „Külvaja“ kuju.
Tänavusele Maalehe ja Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursile „Aasta põllumees“ on esitatud 9 väärikat kandidaati. Tiitlile konkureerivad nii talupidajad kui põllumajandustootjad viiest maakonnast: Lääne-Virumaalt teraviljakasvataja Olav Kreen Rabaveere farmist ja Rabaveere talust, Jõgevamaalt lihaveisekasvataja Airi Külvet Puutsa talust ja piima-ning teraviljatootja Leo Hansen OÜst Härjanurme Mõis. Valgamaalt osalevad piima-ja teraviljakasvatajad Triinu ja Lauri Kõressaar Tõntso Agrost. Pärnumaad esindavad Margus Lepp piima-ja teraviljakasvatusega tegelevast Vändra OÜst, õunakasvatuse ja mahlatootmisega tegelev Terje Mitev Metsniku talust ja Mahlametsa OÜst, samuti lambakasvataja ja piimatöötleja Mirjam Pikkmets Aaduni talust ja Mätiku talumeiereist.
Saaremaalt tulid konkursile parim teraviljakasvataja Kaido Kirst Nuudi talust ja maakarja kasvataja ning mahegrilljuustu tootja Siim Sooäär Uustla talust ja osaühingust Saare Maakari.
Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad traditsioonilist konkurssi „Aasta põllumees“ alates 2001. aastast, seekord toimub konkurss 23. korda. Konkursi eesmärk on esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Kandidaate saavad igal aastal esitada põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid. Konkursi võitja saab auhinnaks ajaloolise „Külvaja“ pronkskuju vähendatud koopia. Skulptor Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri „Külvaja“ võitis 1928. aastal tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik. Skulptuuri vähendatud koopia on modelleerinud skulptor Tiiu Kirsipuu. Kuju üleandmisega soovivad Maaleht ja Põllumajandus-Kaubanduskoda rõhutada ajaloolist järjepidevust maaharimise ja põllumajanduse edendamisel Eestimaal läbi sajandite.
Konkurssi „Aasta põllumees 2023“ toetab Selver.
