MÕTTEKOHT | Niikaua kui toit on poes olemas, ei saada aru, kust see tuleb
(7)Põllumeeste hääl peab kuuldavamaks saama! Selle lausega võiks kokku võtta konverentsi „Aasta põllumees 2023“ sõnumid. Toidutootjad on meie julgeoleku seisukohalt tähtsamad kui iial varem ja seda ei saa enam eirata – vastasel juhul ootab inimesi nälg.
„Raske on tuua põllumajandusteemasid meediasse. Kuidas panna inimesed aru saama, et toidujulgeolek on täpselt sama tähtis kui teised sektorid, kuhu riik oma vahendeid suunab? Häid lahendusi ei ole,“ tõdes regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallas.
„Minu selge sõnum valitsuses ja ka riigikogus on, et põllumajanduses on väga keerulised ajad. Peame sektorile tähelepanu pöörama, tuleb vältida ettevõtete raskustesse sattumist. Teen kõik selleks, et see sõnum viia iga viimse kui ministrini,“ lisas ta.
Põllumajandusdebatt on linnainimese nägu
Euroopa Parlamendi liige Riho Terras rõhutas, et põllumajandus ei ole aastaid olnud prioriteediks Euroopas ega Eestis, aga viimaste aastate sündmused peaksid meile õpetama, et seda suhtumist tuleb muuta.
„Eelmised sõjad kõik on eestlased elanud üle vanaema kartulikeldri peal. Täna see enam nii ei ole, sest inimesed on liikunud linnadesse ja toidutootmise struktuur on mõneti mõranenud,“ sõnas ta. Terrase sõnul ollakse Euroopa Komisjoni, aga ka Eesti valitsuse tasandil rohepöördesse ja kliimaeesmärkidesse süvenenud liialdatult, põllumajandusettevõtjatega arvestamata.
Niikaua kui toit on poes olemas, ei saada aru, kust see tuleb.
Põllumajandusdebatt Euroopa Parlamendis on Terrase hinnangul linnainimese nägu. Niikaua kui toit on poes olemas, ei saada aru, kust see tuleb.
„Eesti riik võiks ka põllumajandustoetustega tegeleda. Aastakümneid on lastud liugu ja ei ole toetatud põllumehi Eestist tulevate toetustega. Bürokraatiat tuleb vähendada, kõiki reegleid pole vaja täita 120%,“ kritiseeris ta.
Toidu varustuskindlus on rohkem pildil
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Alo Aasma andis ülevaate sammudest, mida on Eestis juba ette võetud ja milliseid aspekte peaks veel arendama.
Riiklik isevarustatus on tema sõnul kõige alus. Selles sektoris on olukord viimastel aastatel paranenud: kala, teravilja ja piima toodame julgelt rohkem kui tarbime. Veise-, lamba- ja kitseliha ning sealiha toodame mõnevõrra vähem. Tõsised probleemid tekivad kanaliha, munade, köögiviljade ja värskete puuviljade ning marjadega.
„Eelnevast tulenevalt peab toidutööstus olema toetatud ja toimiv. Väliskaubandus ja tarneahelad peavad olema korras, ilma selleta me toime ei tule. Rohkem kui 50% toidust ja toormest, mida igapäevaselt kasutame, tuleb väljastpoolt Eestit,“ loetles Aasma.
Ta lisas, et toidu varustuskindlus on eelmisel aastal muutunud riigi prioriteediks. On otsustatud, et toidutööstused lülitatakse kriisi ajal energiavõrgust välja viimasena. Toimepidevuse tõstmine on väga aktiivselt ettevõtjatel arutlusel. Paljud on valmistunud energiakriisiga silmitsi seisma.
Aasma sõnul on toidu varustuskindluse tõstmine üks osa mittesõjalise riigikaitse programmi võtmearendustest ja riigi vaates tuleb sellega tegeleda mitte ainult kriisi ajal, vaid ka enne kriisi.
