SUUR ÕUNASPIKKER | Mis õun see on, mis mul aias kasvab? Saa teada!
(18)Aias on valminud õunad, aga sa ei tea, mis sordist need olla võiks? Maaleht kogus kokku 15 populaarset õunasorti koos kirjeldustega, et sulle määramisel appi tulla.
Martsipan
Sordi päritolu teadmata.
Vili keskmise suurusega, kooniline. Põhivärvus rohekaskollane, päikesepoolne külg karmiinpunane. Viljaliha kore, mahlakas, magemagus, peaaegu vürtsita, maitsev. Töötlemisväärtuseta. Koristus- ja tarbimisküps augusti lõpus või septembri alguses, säilib paar nädalat.
Puu tugeva kasvuga, peaaegu ümmarguse võraga, varaviljuv, keskpärase saagiga, nõuab viljakat mulda. Talvekindlus hea, haigustele vastupidavus keskmine või hea.
Tiina
Aretanud Aleksander Siimon ja Kalju Kask Pollis. Aastal 1947 ristatud ‘Sügisjoonik’ × ‘Liivi kuldrenett’. Kaitsealuse sordi tunnistus välja antud 05.07.2001.Sordikaitse kehtivus lõppes 1.01.2012
Vili keskmise suurusega või üsna suur, munajas või ümarovaalne. Põhivärvus rohekaskollane, vaarikapunane sageli väga nõrk kattevärvus katab harilikult vähem kui poole vilja pinnast. Viljaliha keskmise tihedusega, valge, mahlane, magusa maitsega.
Puu hakkab varakult vilja kandma ja on saagikas. Talvekindlus hea. Haigustest võib ‘Tiinat’ ohustada kärntõbi sellele haigusele soodsail aastail.
Sügissort. Tarbimisaeg kuni detsembrini.
Krügeri tuviõun
Vili keskmise suurusega, kooniline. Põhivärvus kollakasvalge, osa viljapinnast kaetud õrna joonelise punaga. Viljaliha üsna tihe, kollakasvalge, hapumagus, maitsev. Koristus augusti keskpaigast alates, tarbimisküps augusti lõpust või septembri algusest, säilib 3-4 nädalat.
Puu keskmise kasvuga, üsna varaviljuv, heaks saagiks vajab viljakat kasvukohta, nakatub rohkesti puuviljamädanikku ja kärntõvesse, keskmise talvekindlusega.
Sobiv mahlaks, kompotiks, kuivatamiseks.
Valge klaarõun
Sordi aretuslugu teadmata (peetakse Läti sordiks).
Vili keskmine või üsna suur, lai- või ümarkooniline või, vahel iseloomuliku terava õmblusega, kollakasvalge, ilma punata. Viljaliha kore, valge, magushapu, maitsev. Koristus ja tarbimisküps augusti teisel poolel, säilib lühikest aega.
Puu keskmise kuni tugeva kasvuga, varaviljuv ja viljakas, liigsaagi korral kalduvus perioodilisusele, mullastiku suhtes nõudlik, aldis puuviljamädanikule ja kärntõvele, keskmise või üsna hea talvekindlusega.
Liivi kuldrenett
Päritolu teadmata.
Vili väheldane või keskmise suurusega, ümmargune kuni laikooniline. Põhivärvus kollane, päikese pool sageli hele puna. Viljaliha tihe, kollakasvalge, hapumagus, maitsev. Koristus septembri esimesel poolel, tarbimisküps septembrist-oktoobrist, säilib detsembri või jaanuarini.
Puu keskmise kasvuga, varaviljuv, ühtlase kandvusega, üks saagikamaid sorte. Viljad kärntõvele vastupidavad, kuid lehed nakatuvad, märjal mullal aldis viljapuu-seenvähile. Talvekindlus keskmine või alla selle (eriti tüvel). Talvekahjustustest paraneb hästi.
Sobivus: hästi kompotiks, vähem mahlaks ja kuivatamiseks.
Sügisdessertõun
Aretanud Aleksander Siimon Pollis. Aastal 1946 ristatud ‘Antonovka’ × ‘Wealthy’. Sort on registreeritud ja sordikaitse all alates 22.03.2004. Sordikaitse kehtivus lõppes 13.12.2007
Vili keskmise suurusega kuni suur, ümmargune kuni tömpkooniline, vaevumärgatavate kantidega. Põhivärvus helekollane, päiksepoolsel küljel tugev roosakatriibuline puna. Viljaliha kollakasvalge, keskmise tihedusega, mahlane, omapärase hapukasmagusa vürtsise maitsega. Lauaõun.
Puu on keskmise kasvutugevusega ja moodustab hõreda laiuva võra. Talvekindlus rahuldav. Võrdlemisi vastuvõtlik kärntõvele ja puuviljamädanikule.
Sügissort. Valmib septembris ja säilib novembrini.
Liivika
Sort aretatud EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses (aretaja Kalju Kask). Sordina registreeritud 2004. aastal. Soovitatavate sortide nimekirjas alates 2013. aastast perspektiisordina
Õun keskmise suurusega (100–150 g). Munaja või koonilise kujuga õuna karika ümber harilikult viis kühmu, mis mõnel juhul tugevasti välja arenenud. Põhivärvus rohekas- või valkjaskollane. Kattevärvus esineb väiksemal osal õuna pinnast kas erksa või nõrga punaga. Viljaliha rohekasvalge, tihe mahlane, magushapu. Õun sisaldab keskmiselt 7,7 % suhkruid ja 11 mg C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Väga hea laua ja mahlaõun. Tarbimisaeg oktoobrist märtsini. Säilivusel vilja maitseomadused ei halvene.
Puu kasvutugevus keskmine, küllalt püstise ja tihedamapoolse võraga.
Sügissort, mis on hea säilivusega, väga saagikas(keskmine saak puult 20-30 kg) hakkab varakult vilja kandma. Mõnel aastal vajab õite ja viljaalgmete harvendamist. Talvekindlus hea, haiguskindlus keskmine, mõnel aastal nakatub õunapuu-kärntõppe. Eestis laialt levinud.
Katre
Aretatud EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses (aretaja Kalju Kask). Sordina registreeriti 2007. aastal. Sort on Eesti sordikaitse all. Soovitatavate sortide nimekirjas alates 2005. aastast koduaia sordina
Õun on keskmise suurusega (100–150 g). Kujult ümmargused, mõne madala kandiga õunad on rohekaskollased, millel on laialdaselt tumedam puna. Päikseküllastel suvedel katab puna kogu õuna. Aias katab õunu sinakas vahakiht. Viljaliha rohekasvalge, tihe, magushapu maitsega. Õun sisaldab keskmiselt 7 % suhkruid ja 10 m% C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Parim koristusaeg jääb tavaliselt septembri lõppu. Hea maitse kujuneb välja talve teisel poolel.
Puu on keskmise kasvutugevusega kuni tugev, hõreda võraga.
Väga hea säilivusega talisort. Saagikus keskmine(keskmine saak puult 15-20 kg) aastati ebaühtlane. Nii puu kui ka õied hea talvekindlusega. Haiguskindlus hea, mõnel aastal esineb vähesel määral õunapuu-kärntõve ja puuviljamädaniku kahjustust. Sort on Eestis hinnatud ja teda on viimastel aastatel istutatud paljudesse äriaedadesse.
Karksi renett
Maasort. Sordi emapuu kasvas Viljandimaal Karksi vallas Remsi talus. Sorti hakati paljundama 1930. aastail, suuremal määral pärast 1970. aastat.
Vili keskmise suurusega, laiümmargune. Põhivärvus rohekaskollane, kattevärvus kas puudub või esineb üksikute laikudena. Viljaliha rohekasvalge, tihe, mahlane, magushapu maitsega.
Puu on tugeva kasvuga, tiheda ümara võraga. Vilja hakkab kandma hilja, peamiselt viljaraagudel ja rõngasokstel. Talvekindlus hea. Viljad nakatuvad kärntõppe vähesel määral, kuid lehed tugevasti.
Talisort. Tarbimisaeg detsembrist märtsini või ka kauem.
Tellissaare
Aretanud Jaan Tellisaar Viljandimaal Pilistveres 1920. aastail, sordina hakati paljundama 1930. aastail. Läinud sajandi lõpus oli Eestis enim paljundatavaid sorte.
Vili keskmise suurusega, laiümmargune või ümmargune. Põhivärvus rohekaskollane, kattevärvus kas puudub või esineb nõrga punana. Viljaliha rohekasvalge, tihe, magushapu keskpärase maitsega. Lauaõun.
Puu on tugevakasvuline, tiheda ümara võraga. Vilja hakkab kandma noorelt ja põhiliselt rõngasokstel. Sort on saagikas. Talvekindlus rahuldav. Viljad nakatuvad kärntõppe keskmisel määral.
Talisort. Tarbimisaeg detsembrist aprillini või kauemgi.
Sügisjoonik
Sort pärit Lääne-Euroopast.
Vili keskmine või suurepoolne, ümmargune, põhivärvuselt rohekas- või helekollane, kaetud päikese pool tumeda katkendtriibulise karmiinpunaga. Viljaliha keskmise tihedusega, kollakasvalge, mõnikord roosakate triipudega, magushapu, keskpärase maitsega. Sobiv kompotiks, mahlaks ja kuivatamiseks.
Puu tugeva kasvuga, suure ja laia võraga, viljakas, kannab üsna korrapäraselt, mullastiku suhtes leplik, sobib ka rasketele savimaadele, kärntõve suhtes keskmise vastupidavusega, väga hea talvekindlusega.
Sügissort. Koristus septembri keskpaigas, tarbitav oktoobris.
Talvenauding
Sort on aretatud EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses (aretaja Aleksander Siimon). Sordina registreeritud 1963. aastast. Soovitatavate sortide nimekirjas alates 1957. aastast äri-ja koduaiasordina
Õun on keskmise suurusega 90–130 g. Koonilise kujuga õuntel on tugevad kandid. Kollase põhivärvusega viljakest on tumedatriibulise punaga. Aias on viljal sinakas vahakirme. Viljaliha tihe, rohekasvalge, magushapu, erilise vürtsika maitsega. Vili sisaldab keskmiselt 9,0 % suhkruid ja 16 m% C-vitamiini 100 g toorkaalu kohta. Sobib mahla ja siidri valmistamiseks. Koristatakse septembri keskel, tarbimisküpsus novembrist veebruarini, kui õunu säilitatakse + 4 °C juures. Hilja koristatud ja ebasobivates tingimustes säilitatud viljade koor pruunistub ning sellega halveneb õunte kvaliteet ja neid on raske turustada.
Puu on mõõduka kasvutugevusega, mis hõlbustab võrahooldustöid ja saagi koristamist.
’Talvenauding ’on varajase viljakandealgusega ja väga saagikas (keskmine saak puult 30-50 kg puult) taliõun. Perioodilist viljakandvust esineb harva. Viljade ja ka lehtede nakatumine õunapuu-kärntõppe on väike, talvekindlus hea. Eelmise sajandi lõpul oli üks enim kasvatatavaid õunasorte Eestis. Teda on palju kasvatatud ka Lätis ja Leedus. Selle sajandi alguse aastatel kasvupinnad vähenesid, kuid viimastel aastatel on uuesti muutunud populaarseks.
Krameri tuviõun
Aretanud Järvamaa talupidaja perest pärit Otto Kramer Tallinnas. Valitud ‘Leedu pepini’ vabatolmlemise seemikutest 1930. aastatel.
Vili keskmise suurusega, varieeruva kujuga, kantidega. Põhivärvus helekollane, kattevärvuseks täpiline puna. Viljaliha kollakasvalge, peeneteraline, mahlane, magushapu. Lauaõun.
Puu on keskmise kasvuga, moodustab ümmarguse, vanemas eas rippuvate okstega võra, hakkab kandma noorelt. Talvekindlus keskpärane. Viljad nakatuvad kärntõppe vähesel määral.
Sügisõun. Tarbimisaeg oktoobrist jaanuarini.
Suislepp
Eesti maasort, pärineb arvatavasti 18. sajandist. Algpuu arvatakse olevat kasvanud Suislepa mõisa aias.
Vili keskmine, ümmargune, viie madala kandiga. Põhivärvus kollakasvalge, kaetud marmorja punaga. Viljaliha valge, selles leidub roosasid triipe ja laike. Magushapu.
Puu on tugeva kasvuga, ümmarguse võraga, keskmise saagikusega. Okste hargnemisnurk terav, oksad haprad. Talvekindlus hea. Võrdlemisi vastuvõtlik kärntõvele ja puuviljamädanikule.
Suvisort. Tarbimisaeg augusti lõpust oktoobrini.
Antonovka
Vili suurepoolne, ümarkooniline kuni laikooniline, muutliku kujuga, valkjasroheline kuni valkjaskollane, ilma punata. Viljaliha valge, keskmise tihedusega, omapäraselt magushapu. Kasutatakse kompotiks, mahlaks ja küpsetusõunana, vähem kuivatamiseks.
Puu üsna tugeva kasvuga, väga viljakas, väga talvekindel, rahuldava haiguskindlusega.
Taliõun. Koristus septembri teisel poolel, tarbimisküps oktoobrist, ja säilib detsembri või jaanuarini. Vajab säilitustemperatuuri + 4 °C.
Ei leidnud siit õuna, mis sul aias kasvab? Proovi õnne, otsides lisaks Eesti Maaülikooli sordivaramust.
Õunte kirjelduste allikas: Eesti Maaülikooli sordivaramu. Info tugineb EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonide vaatlusandmetel ja pomoloogia alasel kirjandusel.
