Airi Külvet Aasta Põllumees 2023 tseremoonial.

Puutsa talus majandatakse mahedalt, perenaine tegeleb aastaid järjekindlalt taastava põllumajanduse ja portsjonkarjatamisega ning on innustanud teisigi tootjaid uudseid võtteid karjamaadel kasutama.

Talukarjas on aberdiin- angused, herefordid ja gallovei tõugu veised. Kõige haruldasemad on Jaapani wagyu tõugu lihaveised, Külvet tõi need esimesena Eestisse, et uurida selle tõu karjatamistingimusi meie oludes. Nüüd on ta tulemustega rahul, sest portsjonkarjatamine meie karjamaadel annab wagyu tõule samasuguse haruldase marmorliha nagu Jaapanis.

Maad kasutab pere 340 ha, mahesöödaks kasvatatakse nisu, hernest ja tatart.

Airi Külvet on innustunud lihaveisekasvatajate eestkõneleja ja juba aastaid koolitanud ka teisi tootjaid, tänavu pälvis ta parima lihaveisekasvataja tiitli. Ta on MTÜ Liivimaa Lihaveis üks asutajaid ja kvaliteedijuht ning on välja töötanud ka rohumaaveiste kvaliteeedikava. Airi Külvet on valitud Euroopa Liidu võrgustiku BovINE (veiste innovatsioonivõrgustik) Eesti esindajaks, nii saab ta rahvusvahelisi teadmisi ka kohalike tootjateni tuua.

Rahvapõllumehe tiitli sai Mirjam Pikkmets

Aasta Põllumees 2023 kandidaat Mirjam Pikkmets, Mätiku talumeierei

Lisaks Aasta Põllumehe tiitlile sai Maalehes kuni 25. septembrini rahvas hääletada oma lemmiku poolt. Maalehe veebihääletusel sai kõige rohkem hääli ja pälvis rahvapõllumehe tiitli osaühingu Mätiku Talumeierei juhataja ja Aaduni talu perenaine Mirjam Pikkmets, kes lisaks talutöödele juhib korraga veel kolme erialaliitu.

„Mul on lambakasvatus, Aaduni talu tagaaias on munakanakasvatus ja taluõues ka väike meierei, kus toodame mahepiimast kohupiima, võid ja juustu,“ loetleb taluperenaine rõõmsalt. Ta kasvatab koos kaasa Argoga ka kolme last.

Südikas naine on kogunud tuntust maitsvate Mätiku talumeierei toodetega, aga ka sellega, et ühtaegu edendab põllumajanduselu mitmel rindel: ta on Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht, juhib Talumeiereide Liitu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) mahetoimkonda, olles ka EPKK nõukogu aseesimees.

Lisaks kõigele on Mirjam Pikkmets oma sõnul veel kahekümnekordne tädi. On ta ju pärit kuulsast Pikkmetsade suguvõsast, kes kõik toimetavad Oidrema külas ja selle ümbruses Pärnumaal.

Harjumaal tegutseval Iisaka talu lambakasvatajal Priidu Veersalul jagub tänavusele rahvapõllumehele vaid kiidusõnu.

„Mina hääletasin ka Mirjami poolt,“ teatab Veersalu, kes on ühtaegu ka Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse aseesimees.

„Mirjam on mitmekülgne ettevõtja, ta toimetab nii oma meiereiga kui lambafarmiga, seisab väga tugevalt mahetootjate eest ja on suur eestkõneleja lambakasvatussektoris,“ tunnustab Veersalu.

Õisu tehnikumis piimandust ja maaülikoolis toidutööstuste tehnoloogiat õppinud Mirjam Pikkmets on aastatega suutnud teha Mätiku meierei tooted tuntuks, piim nende valmistamiseks tuleb Mirjami ema piimafarmist. Kohupiimad, või ja juustud viiakse kaubaringiga paljudele tarbijatele koju kätte, osa toodetest turustatakse läbi Läänemaa OTTi talupoe. Toorpiimana müüakse igas kuus umbes 500 liitrit mahepiima.

Aaduni talust saavad ümberkaudsed elanikud osta lisaks ka lambaliha, kanamune või soetada oma elamisse koheva gotlandi lamba naha. Nii mõnedki lasteaiad eelistavad osta Mätiku talumeierei mahejogurteid ja kefiire.

Mirjam on veendunud mahetootja ja seisab just peretalude eest, tuues esile nende olulisuse ka toidujulgeolekus, sest tema sõnul suudavad hajali asuvad väiketootjad väga hästi varustada oma piirkonda maitsvate kodumaiste saadustega.

„Mina arvan, et tulevikus jäävadki ellu just sellised peretalud, kes majandavad mitmekülgselt, hajutavad riske ja väärindavad ise oma tooteid,“ rõhutab rahvapõllumees 2023 Mirjam Pikkmets.