Nädalvahetusel sai selgeks, kes künnisportlastest esindab Eestit tuleva aasta augustis kodupõrandal, Eestis peetaval kündmise maailmameistrivõistlusel. Tavaadraga tuli tänavuseks meistriks Raido Kunila ning pöördadraga Priit Puuorg.
Kahepäevasel võistlusel tegid Eesti parimad kündjad mehetegusid nii kõrrepõldu kui rohumaad kündes. Ilm oli sügise kohta ideaalne, aga seda eelkõige pealtvaatajatele. Traktorikabiinis võttis leitsak koos võistluspingega meestel seljad higiseks.
Edu rikkusid trahvipunktid
Türi taga saavad kokku Pärnu ja Viljandi maantee ning nende ristumispiirkonnas Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekoha põllud, kus võistlusi peeti, asuvadki. Kõrrekünni võistlusplatsid olid seal tasased ja siledad, nii et künda oli neid üsna hea.
Tänavune tavaadrakünni meister Raido Kunila ütles, et tema kõrrekünni võistlusplatsil oli vaid paar vanadest aegadest pärit sügavamat künnivagu. Oskusi näitabki see, kuidas need niimoodi ära tasandada, et neid üldpildis märgata poleks.
Vanameister Kunilale oli tänavune 15. Eesti meistritiitel. Tavaatrade teise koha sai Kaspar Järvala, kolmanda Mark-Hubert Heil.
Pöördadrakünni meistrite klassis oli kaks võistlejat, Priit Puuorg Kaspar Järvala künniklubist ning Indrek Mägi Olustvere TMK-st. Seekord ei tekkinud väga suurt kahtlust, kumba mehe „päev täna on“. Kui Indreku head lõpptulemust rikkusid nii tehnilised probleemid kui trahviminutid, siis Priit Puuorul läks kõik korda ja nii tema kõrre- kui eriti rohumaakünd olid väga ilusad.
Indrek Mägi on kutsunud end treenima Eesti kõigi aegade edukaima pöördadrakündja Jüri Laia, kes hoolealuse trennid õhtupimedani kaasa tegi. Ka Lai ütles, et seekord polnud Indrekul õnne. „Nagu spordis ikka, võib igasugu asju juhtuda. Tehnikaspordis veel eriti,“ tunnistas treener. Kuna Indrek tuli aga 2022. aastal Eesti künnimeistriks, saab tandem oma tegelikku sisu näidata 13. ja 14. oktoobril Lätis, kus toimuvad tänavused maailmameistrivõistlused.
Noorkündjaid kasvab peale
Kohtunike töö tegi mõnevõrra keerukamaks tugev tuul, mis mulla künniviilu harjadel laiali pillutas.
„Kahjuks tuli anda ka mõningaid trahvipunkte,“ tõi välja peakohtunik Taavi Võsa, lisades, et kuigi nad seda teha ei tahaks, pole neil ka teist võimalust – käivad ju Eesti meistrivõistlused kündmise maailmameistrivõistluste reegilte järgi.
Peeti ka noorkündjate võistlus, kus seekord oli lausa kuus osalejat. Võitjaks tuli Olustvere kooli noormees Jaagup Kask. Esikoha saavutas ta noorteklassis juba ka mullu ning oli parem ka tänavu eelmisel nädalal peetud rahvusvahelisel noorte künnivõistlusel.
Teine oli Rasmus Runtal ning kolmas Jürgen Paap. Noorteklassi võitja on järgmistel Eesti meistrivõistlustel, mis tulevad aasta pärast Vändras, oodatud pakkuma konkurentsi meistrite klassis.
Peakohtuniku Taavi Võsa sõnul oleme juba mitmendat aastat näinud noorte kündjate tugevat pealekasvu. Jaagup Kase kohta ütles ta, et noormees näitas väga professionaalseid võtteid ja tunneb tehnikat.
Kui esimestes teatmikes tuli selgitada, mis asi on võistluskünd ning mida kujutavad endast künnivõistlused, siis hilisemates trükkides on künniteemat laiendatud iga kandi pealt. Nii oli 2005. aasta trükises väga hästi ja selgelt kirjas künnivõistluste juhend, künnielemendid ja võistluskünni hindamise alused. 2015. aastaks oldi aga jõutud lisada juba näiteks ülevaated mullaharimise tehnikatest jms teoreetilised artiklid.
Tänavune trükis keskendub lisaks tavapärastele võistluskünni juhistele ja hindamisele, künnielementide tutvustusele ja adra reguleerimisele ka künnihariduse andmisele ning ajaloole. Kokku on korjatud võimalikult hea ülevaade meie künnivõistluste ajaloost alates 19. sajandi keskelt. Kuna Eesti mehed on maailmavõistlustel käinud juba pea veerandsada aastat, sisaldab trükis ka statistikast meie künnivõistluste võitjate ning maailmameistrivõistlustel esinemise kohta.
Kogumiku on kokku pannud Heino Laiapea, Margus Ameerikas, Taavi Võsa, Urmas Lees jmt.
