"Meil peab olema võimalus oma saaki kaitsta!" Riik tahab linnukahjude hüvitamise lõpetada

Kliimaminister Kristen Michal saatis välkkiirelt kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega lõpetataks rändlindude tekitatud kahjude hüvitamine. Nii esindusorganisatsioonid kui ka põllumehed tunnevad, et neid on alt veetud.

„Kui palju on selliseid inimesi, kes teevad oma töö ära ja tulemust ei näe, sest keegi tuleb ja hävitab selle täielikult?“ küsib Saaremaa põllumees Kaido Kirst, kelle põldudel sõid rändel olevad hanelised ja sookured sel kevadel ära 26 hektarit ube.

Talunikul kulus lindudele toidulaua katmiseks 8,8 tonni oaseemet, põllud söödi nii puhtaks, et mitte midagi ei jäänud järele. „Isegi keskkonnaametnik ütles, et väga korralikult on tehtud – midagi pole vahele jäänud,“ räägib taimekasvataja.

Kirst ütleb, et kahjud on aastast aastasse suurenenud, linde on iga aastaga väga palju rohkem. Ta tõdeb, et kahjuhüvitis, mis oli 3200 eurot ettevõtte kohta, päris kindlasti lindude tehtut enam ei korva. Aga see oli midagigi – sai kas või natuke uut seemet osta.

„Mõistan, kui riigil on tarvis kokkuhoiukohti leida ja võetagu siis see hüvitis, aga sellisel juhul peab olema kasvatajal võimalus ise oma valitud meetoditega saaki kaitsta, muidu on olukord väga ebaõiglane,“ lisab ta.