Segadused maamaksuga. „Riik võiks vähemalt oma käkki tunnistada.“

Vaatamata maa väärtuse tõusule laekub tuleval aastal paljudele omavalitsustele vähem maamaksu kui seni. Eriti suurelt kaotavad need, kes kasutasid riigi juhendeid ega kehtestanud seetõttu maksimaalseid maksumäärasid. Eesootavad muudatused ei jäta puutumata ka elanike rahakotti.

„Kui leidub inimene, kes arvutab päriselt välja, mis see maamaksu laekumine omavalitsustel uuel aastal olema hakkab, siis ma olen talle väga tänulik,“ teatab Elva vallavanem Priit Värv. „Ma arvan, et see on üks kõige halvemini koordineeritud ja kehvemate juhenditega läbi viidud protsess üldse. Ja nüüd üritatakse jätta muljet, justkui omavalitsused oleksid selles kõiges ise vastutavad ning kohustus selgus luua lasub ainult nendel.“

Nimelt sai maa-amet mullu ühele poole maa korralise hindamisega, mida polnud tehtud 2001. aastast saati. Keskmiselt on maatükkide väärtus üle Eesti selle ajaga tõusnud 8,3 korda. Et uue hindamisega ei kaasneks inimestele maamaksu tõus keskmiselt 8,3 korda, võttis riigikogu eelmisel aastal vastu seaduse, millega vähendati maksimaalset maamaksu määra ning seati ühtlasi piir, et võrreldes eelmise aastaga ei tohi maamaks suureneda rohkem kui 10%.