TEADUSLIKULT TÕESTATUD | Eesti põldudel võiks bataadi saagikus olla 68 tonni hektari kohta

Seoses kliimamuutustega on Eestis osutunud võimalikuks ka eksootilisemate põllukultuuride kasvatamine. Eesti Maaülikooli teadlane Eve Runno-Paurson on juba kuus aastat bataadikasvatamist uurinud ja erinevaid tehnoloogiaid katsetanud.

„Kliima soojenemisest räägitakse meil põhiliselt negatiivses mõttes, ja see on ka tõsi, aga me ei saa kiiresti midagi muuta. Praeguses olukorras on oluline ka kohaneda ja leida muutunud oludes uusi võimalusi, kuidas põllumajandusmaalt korralikku saaki saada,“ tõdes Runno-Paurson.

Ta lisas, et maaülikooli vaatlused näitavad, et tavapäraseid saagiaastaid jääb meil üha vähemaks. Domineerima on hakanud ekstreemsete oludega kasvuaastad: kuumalained, põud, tugevad sajud. Hüppeliselt on kasvanud ka nende suvepäevade arv, kus temperatuur on üle 24 plusskraadi. Taimekasvatajale on siin lisaks probleemidele ka vähemalt üks võimalus: sügisesed öökülmad ei tule nii kiiresti peale ja kasvanud on aktiivsete temperatuuride summa – seetõttu saab viljeleda ka pikemat kasvuperioodi vajavaid eksootilisemaid kultuure.