Planeeritava rahvuspargi alale jääks 9 muinsuskaitse objekti ja hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mitmed põlistalud ja ajaloolised asualad. Rahvuspark jääks riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale. Kaitse alla võetaks 9 Euroopa tähtsusega elupaigatüüpi, neist neli on eriti ohustatud.

Rahvuspargi piiride ja kaitsevööndite määramisel lähtuti põhimõttest, et oleks tagatud nii loodusväärtuste kui ajaloolis-kultuuriliselt rikkaliku pärandiga piirkonna kestmine ja samas ka riigikaitsevajadused. Nursipalu rahvuspargis oleks 2 loodusreservaati, 7 sihtkaitsevööndit ja piiranguvöönd, kus kaitse-eeskirjas võiks ette näha militaarse tegevuse.

Nursipalu rahvuspargi välispiir ja vööndid.

Erilist tähelepanu pöörati põhja- ja pinnavee kaitsele, kuna riigikontrolli aruande (2018) järgi asuks planeeritav Nursipalu harjutusväli piirkonnas, kus põhjaveekogum on suures osas halvas seisundis. Riiki ei saa kaitsta joogiveeta.

Kokku hõlmaks Nursipalu rahvuspark ca 5400 ha. Kuna Eesti peab aastaks 2030 suurendama EL elurikkuse strateegia kohaselt (EC 2021) kaitstavate alade osakaalu ca 10 % võrra, siis toetab rahvuspargi loomine igati selle kohustuste täitmist. Et Relvaseaduse muutmisega militaarsete harjutusväljade loomisel või laiendamisel enam keskkonnamõjude hindamise kohustust ei ole, siis on Eesti kestmise huvides vaja kaitsta elukeskkonda läbi kaitseala.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi esindajad on korduvalt avalikult öelnud, et riigikaitse ja looduskaitse ei välista teineteist. Kadri Auväärt on väitnud, et harjutusväljadel elurikkus kasvab. Seega võiks Eestist saada edulugu, kus looduse ja riigi kaitsmine on targalt korraldatud ning tagatud valmisolek erinevateks kriisideks.