Uued rohereeglid täitmata! 77% Eesti tuntud toidumüüjatest ähvardab hiigeltrahv

Septembris jõustusid toitu ja jooke kaasamüüvatele ettevõtetele uued ühekordsete pakendite vähendamise reeglid, aga tervelt 77% Eesti ettevõtetest neid ei täida ning riskib kuni 200 000 eurose trahviga, selgub Teeme Ära Sihtasutuse värskest uuringust.

Teeme Ära Sihtasutuse eksperdi Kadi Kenki sõnul on Eesti valinud Euroopa Liidu ühise pakendiprügi vähendamise plaani elluviimisel väga paindliku tee, aga isegi neid leebeid nõudeid täidavad hämmastavalt vähesed ettevõtted.

“Kogu Euroopa Liit liigub kiiresti ühekordsete pakendite ärakaotamise poole. Uus normaalsus on korduskasutus ehk toidu kohapeal tarbimine kvaliteetsetest nõudest või kaasamüük tagastatavatesse nõudesse, mida näiteks Wolti äpp võimaldab eelistada,“ selgitas Kenk.

Pakendiseadus nõuab, et alates selle aasta 1. septembrist peab iga toitu ja jooke kaasamüüv ettevõte avaldama oma kodulehel tegevuskava, kuidas plaanib ühekordseid pakendeid vähendada.

“Euroopas ainulaadsena ei kirjuta meil riik ette, mida täpselt teha, vaid igal firmal on vabadus ise valida, kuidas ühekorrapakenditest järjest loobuda. Aga vabadusega käib kaasas ka vastutus. Seadusega ettenähtud võimalus hooletuse eest trahvida näitab, et riigil on rohepöörde juhtimisega tõsi taga. Lisaks trahvi vältimisele on igal ettevõttel muidugi ka äriliselt kasulik pakendeid ja seeläbi kulu vähendada,“ selgitas ekspert.

Tulemused on jahmatavad

Teeme Ära Sihtasutuse värske uuring kaardistas, kuivõrd Eesti suuremad ja populaarsemad toidumüüjad pakendivähenduse nõudeid täidavad. Uuring hõlmas nii toidupoode, tanklaid, restorane, kiirtoidukohti, kohvikuid ja vaba aja veetmise asutusi kui ka ainult toidu kojutellimise pakkujaid. Tulemused on jahmatavad: tervelt 77% on vajalik tegevuskava täiesti puudu.

“Sealjuures hinnati tegevuskava olemasolu väga leebelt, ka ainult mõned laused ja paar üksikut arvulist eesmärki loeti tegevuskavaks,“ lisas Kenk.

Suurematest toidupoodidest on tegevuskava olemas Rimil, Selveril, Coopil, Maximal, Lidlil ja Grossi Toidukaupadel, puudu aga näiteks Prismal. Veel kurvem on seis populaarsete söögikohtadega, kus tegevuskava on avaldanud näiteks Vapiano ja McDonald’s, puudu on see aga nii Lidol, Hesburgeril, Peetri Pizzal kui KFC-l.

Parem on kohvikukettide olukord, kus Caffeine ei ole veel tegevuskava avalikustanud, aga Reval Cafe, Coffee In ja Blender küll. Samuti ka tanklakettide puhul, kus tegevuskava oli puudu Terminalil, aga olemas Circle K-l, Olerexil ja Alexelal.

On ka positiivseid näiteid

Kadi Kenk tõstis eeskujulike pakendiprügi vähendajatena esile näiteks R-Kioski, Ülemiste City linnakut ja ühisel jõul kohvitopsi tagastussüsteemi loovaid tanklakette. Kõige kummalisema kurva näitena tuli uuringust välja aga ürituskeskus Skypark, mille kodulehel hoopis propageeritakse ühekordseid plastnõusid.

“Positiivsed näited kinnitavad, et pole mingeid takistusi, et vastutustundlik Eesti ettevõte võiks omale pakendiprügist vabanemise plaani teha ning seda ka ühiskonnaga jagada. Küll aga tekib uuringu tulemusi vaadates küsimus, kas Eesti valitud ülileebe lähenemine ikka viib lõpuks soovitud sihini,“ nentis Kenk.

Teeme Ära Sihtasutus viis uuringu läbi septembris ja oktoobris, kasutades ettevõtete poolt seaduse nõuete kohaselt avalikuks tehtud andmeid. Valim hõlmas 223 ettevõtet, kes valiti välja turuosa, brändituntuse, üle-eestilise tegevuse ja erinevate sektorite katvuse alusel

Uuringus loeti tegevuskavaks plaanitavate ettekujutatavate sammude kirjeldus koos ühekordsete pakendite vähendamise tegevustega. Tegevuskavaks loeti vaid selliseid avaldusi, mis väljendavad eesmärki vähendada turule lastavate plastpakendite kogust, sest riiklik kohustus on aastaks 2026 näidata nende turule laskmise olulist vähendamist võrreldes baasaastaga 2022.