Põllumehed saavad nüüd toetust mesilastele korjepõldude rajamiseks, seda tänu katsetele, mida tegid Rannu Seeme OÜ ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased. Projekt on esitatud Euroopa mesindusauhinna kandidaadiks.
Madis ja Marge Ajaotsa juhitud taimekasvatusettevõte Rannu Seeme OÜ kandideerib Euroopa mesindusauhinnale töö eest, mida nad koos teadlaste ja mesinikega teevad just Eesti oludesse sobivate lillepõldude rajamise eest.
Lilli on Eestis kasvatatud aastatuhandeid, kuid põllumaadel on seda tehtud pigem biomassi ja lämmastiku sidumise kui õite pärast. Siiski, aastakümneid on rajatud väiksemaid põlde mesilaste korje toetamiseks. Mesilased ootavad põllumehelt nii nektarit kui ka õietolmu ning kõike seda valikuliselt kogu kevad-suve-sügise jooksul ehk külmast külmani.
Viljapõldude ja põllumaade väärindamine lilledega on oluline nii tolmeldajate liigilise mitmekesisuse toetamiseks kui ka kodus peetavate meemesilaste korjebaasi suurendamiseks. Igal põllumehel ei ole aga lilleaianduse kogemust ja kui olekski, pole seda lihtne rakendada suureskaalalise põllumajanduse tingimustes.
Alates 2022. aastast teeb Rannu Seeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega ning agrovahendeid pakkuvate ettevõtetega, et õppida tundma meie mesilastele kõige atraktiivsemaid korjetaimi, katsetada nende suurepinnalist kasvatamist ja hinnata nende väärtuslikkust õitsemisperioodi pikendamiseks põllumaastikus.
Lillede heaolu ja õitsemise juhtimist uurivad Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira ning Eesti Maaülikooli mesindusteadlased Kaarel Pent ja Sigmar Naudi.
Selleks on Rannu Seeme loonud oma põldudele katsealad, kus võrreldakse erinevaid liigisegusid ja külvimeetodeid (sh on külvatud droonidelt) ning katsetatakse tööde ajastuse ja hooldusmeetmetega.
Teadlaste, mesinike ja Rannu Seemne ühise töö tulemusel leiti, et seemnesegud, mis toimivad mujal Euroopas, ei pruugi nii hästi sobida meile. Võimalikult suurest mitmekesisusest olulisem on leida üles just meie kliimasse ja keskkonda sobivad liigid ja segud. „Isetehtud lihtsad taimesegud läksid paremini kasvama, meeldisid meie mesilastele ja olid ka kuluefektiivsemad,“ rääkis projekti tulemusest Madis Ajaots.
Leitu tulemusel on sisse viidud korrektuure riiklikes toetus-nüginates, mille alusel saavad maaomanikud Eestis taotleda toetust korjepõldude rajamiseks. Toetus on mõeldud mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest, selle suurus on 193 €/ha.
„PRIA aruandluse järgi on viimastel aastatel toetuse saajaid olnud umbes kolmkümmend põlluharijat,“ ütleb Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Jaan Liira. „On aga ka neid, kes kasvatavad korjetaimi enda jaoks ilma ametlikku meetmetoetust taotlemata ning teised kasvatavad neid huvi pärast vahelduskultuurina.“
„Loodame, et saadud teadmist hakatakse rakendama ka vahekultuuride ja talviste kattekultuuride rajamisel,“ lisas Liira.
Euroopa mesindusauhinna konkursi (ingl k European Bee Award) eesmärgiks on leida ja tunnustada häid praktikaid seoses tolmlejate kaitsmise ja bioloogilise mitmekesisusega. Seda korraldavad alates 2014. aastast Euroopa maaomanike organisatsioon (ELO) ja Euroopa Põllumajandusmasinate Assotsiatsioon (CEMO). Euroopa mesindusauhinna saajad kuulutatakse Brüsselis välja novembri lõpus.
Eesti kandidaadi konkursile esitas Loodushoiu Fond – maaomanikke koondav ühendus, mis propageerib vabatahtlikku loodushoidu ning tarkade ja päriselt toimivate võtete kasutamist maakasutuses ja keskkonnaotsustes.
Lääne-Tartumaal tegutseval Rannu Seemnel on külvipinda 2300 hektarit. Kasvatatakse kaera, nisu, otra, rapsi, tatart. Pidevalt katsetatakse ka uute sortidega, näiteks on ettevõte kasvatanud sojauba, kikerhernest, läätse.
