Stoicescu sõnul on riik teinud paari viimase aastaga toidu varustuskindluse tagamisel ära suure töö, sealhulgas on suurendatud toiduvarusid ja tugevdatud kriitiliste tarneahela osaliste toimepidevust ning kavas on muuta toidu varustuskindluse tagamine elutähtsaks teenuseks.

Tema sõnul tuleb riigil jätkata koostööd nii ettevõtetega kui ka naaberriikidega ning korraldada õppusi, et võimalikud ohuolukorrad läbi mängida ja esile tuua nõrgad kohad, mis vajaksid kiiremas korras riigi tähelepanu. „Oluline on need teemad läbi rääkida ja lahendused leida enne, kui toiduga varustatus ühes või teises kriisis päriselt probleemiks saab,“ märkis ta.

Kalev Stoicescu

Millel põhineb?

Riigikaitsekomisjoni istungil andsid toidu varustuskindluse tagamisel seni tehtust ja edasistest plaanidest ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi halduse asekantsler Alo Aasma ja kriisijuht Toomas Unt.

Toidu varustuskindlus põhineb neljal sambal: riiklik isevarustatus, toimepidevad tootmis-, tööstus- ja jaekaubandusettevõtted, toimiv väliskaubandus ning riigi, ettevõtete ja kodumajapidamiste varud. Põhiliste ohtude hulka kuuluvad riigikaitseline kriis, suuremahuline ja pikaajaline elektrikatkestus, ulatuslikud andmeside häiringud ja küberintsidendid, samuti majandusblokaad ja ulatuslik keskkonna-, näiteks radioaktiivne reostus.

Ohte toidu varustuskindlusele on esile toonud näiteks pandeemiaaegsed tarneraskused, Saaremaa joogiveereostus, suurte konteinerlaevade takerdumine Suessi kanalis ning Venemaa sõda Ukrainas.