Maaomanik on loodushoiu võtmeisik, tema käes on elurikkuse tulevik
Kas loodust tuleks kaitsta vahendeid valimata? Kui oht elurikkusele on tõepoolest kriitiline, on põhjendamatu liigse ettevaatlikuse tõttu mujal maailmas hästi toimivaid lahendusi, nagu näiteks vabatahtlik lepinguline looduskaitse, mitte proovida.
Suur osa Eesti metsadest kuulub eraomanikele ja seetõttu on eraloodushoiu teema olulisust võimatu alahinnata. Järgmisel nädalal toimb loodushoiu konverents „Ja parim looduse hoidja on...“, kus keskendutakse eraloodushoiu edendamisele ning sellega kaasnevatele muredele ja rõõmudele.
Konverentsi peakülaline on eramaaomanik ja loodushoiu entusiast Jim Cox USAst, kes räägib, mismoodi Ameerikas eraloodushoid korraldatud on. Oma tegevuse eest mitmete auhindadega pärjatud Cox’i põhihuviks on looduskaitse ja majandamise parema sidumise võimaluste uurimine ning elupaikade kaitse- ja majandamissoovituste väljatöötamine. Nii tutvustabki Cox seda, kuidas eraomanikega sõlmitud lepingute kaudu saab loodus hoitud ja mets majandatud.
Tulevik on lepinguline loodushoid
Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) poliitikanõunik Adam Holub teeb ettekande Euroopa loodushoiu olevikust ja tulevikust. Holub jälgib peamiselt elurikkuse ja looduskaitsega seotud seadusandlust ning osaleb ELO nimel seotud projektides. Varem on ta töötanud Tšehhi keskkonnaministeeriumis.
ELO töö ja tegevused on suunatud kaheksale Euroopa olulisele probleemile: põllumajandus, metsandus ja maaelu areng, kliimamuutused, muld, vesi ja õhk, süsinikupõllundus, omandiõigused ja juurdepääs maale, taastuvenergia, kaubandus ning säästvad toidusüsteemid ja innovatsioon.
Eraloodushoiu saadik Euroopa Komisjoni LIFE projektis European Networks for Private Land Conservation ja Loodushoiu Fondi nõukogu esimees Ando Eelmaa kõneleb konverentsil teemal „Metsaomanikud Eesti looduse hoidjana“. Ta kinnitab, et eraloodushoiu teema on oluline: „Ilma eramaaomanike abita pole võimalik hoida seda, mis meie looduses haruldane või väärtuslik. Tulevikus peab eramaa lepinguline loodushoid saama samaväärse positsiooni kui riiklik looduskaitse.“
Eelmaa tõdeb, et praegu takistab eraloodushoidu süsteemi jäikus ja otsustajate liigne ettevaatus. „Kui oht elurikkusele on tõepoolest nii kriitiline, kui seda vahel kirjeldatakse, on põhjendamatu liigse ettevaatlikuse tõttu mujal maailmas hästi toimivaid lahendusi mitte proovida,“ nentis ta.
Metsandusharidusega Ando Eelmaa majandab oma pere maid juba 30 aastat. Ando on sündinud Korjuse-Vanapere talus ja enne teda on sedasama maad harinud vähemalt kümme põlvkonda tema esivanemaid. Ando on öelnud: „Inimesed, kes on maal pikka aega kulgenud, mõistavad, et nad mitte ainult ei oma maad, vaid ka maa omab teid.“
Eelmaa avaldab lootust, et konverents aitab maaomanikele selgust ja otsustajatele julgust tuua, et eraloodushoiule julgetakse rohelist tuld näidata.
Käsud ja keelud ei aita
Soraineni advokaadibüroo partner, vandeadvokaat Allar Jõks küsib: „Kas looduskaitse võib eraomandi ära võtta? „ Jõks on õigusmaastikul tegutsenud 1991. aastast ja on õigust tõlgendanud nii kohtuniku, õiguskantsleri kui ka vandeadvokaadina. Ta on osalenud Eesti kohtusüsteemi ülesehitamisel.
Endise õiguskantslerina on Jõks pühendunud eelkõige vaidlustele riigi ja isiku vahel, samuti klientide abistamisele suhetes riigiga. Jõksi arvates ei tohiks advokaat kunagi olla osa ühiskonna vaikivast enamusest, sest igaüks, kes ei ole Eesti suhtes ükskõikne, peaks julgelt kasutama oma sõna – ja mõjujõudu.
Tulevikus peab eramaa lepinguline loodushoid saama samaväärse positsiooni kui riiklik looduskaitse.
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Taimo Aasma teeb ülevaate Eesti loodushoiust täna ning selle muutmise vajadusest ja võimalustest. Aasma on riiklikus looduskaitsesüsteemis töötanud kokku 25 aastat. Erinevates rollides on ta aidanud vedada ja koordineerida protsesse alates andmekogude arendamisest kuni strateegiate ja arengukavade koostamiseni. Aastast 2009 on Aasma töötanud praeguse Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhatajana (varem Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond).
Loodushoiukonverentsi raames esitleb erametsaliit Viio Aitsami kokku pandud raamatut „Leili metsalood. Valitud lehekülgi veebipäevikust“. Raamatu kaante vahele on kogutud metsaomanik Leili Mihkelsoni poolt Maalehes perioodil 2008 - 2022 avaldatud artiklid ajaloost, kultuuripärandist ja metsamälestustest. Raamatu esitlus toimub 1. novembril kell 15.00 loodushoiukonverentsil.
Metsaomanikele suunatud loodushoiu konverentsi „Ja parim looduse hoidja on...“, mis toimub 1. novembril, korraldab Eesti Erametsaliit. Liidu tegevjuht Jaanus Aun ütleb, et tulemuslikult saame loodust hoida vaid siis, kui selle maa omanik, millel loodus vajaks hoidmist, sellest ise ka huvitatud on.
„Motivatsiooni ei teki, kui käsud ja keelud on peamine looduse hoidmise mehhanism. Peame uurima häid praktikaid mujalt, kuidas saaks nii, et loodus oleks hoitud, metsad majandatud ja maaomanikud samuti rahul. Ameeriklased on siin suure sammu edasi astunud ja ega Euroopa riigidki taha mahajääjad olla – eraloodushoid on sõna, mida üha usinamalt looduse hoidmisest rääkides kasutatakse. Teeme endalegi asjad selgeks!“ võtab Aun konverentsi sisu kokku.
Tasuta konverents toimub Tallinnas, Hestia Hotel Europa’s. Täpsem info ja registreerimine siin: Metsaomanike loodushoiukonverents - Eesti Erametsaliit. Maaleht on konverentsi meediapartner.
