Kogenud jahimees: ,,Tapmisest hasarti sattunud huntide vastu ei ole muud lahendust kui küttimine“

Hundid on sel aastal hulgaliselt murdnud või rünnanud nii lambaid, kitsi, veiseid, koeri kui ka hobuseid. Lisaks loomadele elavad hundihirmus ka mitmed inimesed ning paljud ei mõista, miks on võsavillemite populatsioonil üldse nii suureks lastud kasvada. Kus on selles kõiges tõde ning mida tuleks ette võtta?

Lugedes meedias inimeste arvamusi hundirünnakute teemal on selge, et see ainulaadne kiskja on jaganud Eesti inimesed justkui kahte gruppi. Ühtede meelest tuleks kibekiirelt huntide arvukust Eestis vähendada enne, kui esimene inimene ohvriks langeb. Teised aga peavad süüdlaseks neid, kes võsavillemite elukohti hävitavad või oma kariloomi piisavalt hästi kaitsta ei oska.

Maalehe ajakirjanik Urmas Glase sai huntide murdmishasarti tunda ka ise, kui enamus tema lambaid ühel ööl tapeti. Ellu jäid vaid vähesed ja ka neil esines arvukaid vigastusi alustades katkistest kõridest ja lõpetades kõhust väljaturritavate sooltega. Loe lugu pikemalt: Lambakasvataja sügis: „Sain hommikul kõne, et enamik mu lambaid on surnud, teistel kõrid katki ja soolikad väljas“