Seenekorjamise traditsioon on Eestis üsna noor: seentel pole õieti omakeelseid nimesidki

Eestlane tahab seeni korjata, kuid ei tunne neid eriti hästi, seente nimetusedki on valdavalt saksa või vene keelest laenatud. Eelkõige räägib see sellest, et seenekorjamise traditsioon on meil üsna noor.

Kui seente eestikeelsed nimetused on peamiselt saksa või vene keelest laenatud, siis sõna „seen“ ise on soomeugrilist algupära.

Folklorist Aivar Jürgenson on kirjutanud eestlaste küllaltki halvast suhtumisest seentesse, viidates pastorile ja kodu-uurijale August Wilhelm Hupelile, kelle väitel eestlased seeni ei korja. Halvustavad väljendid nagu „seenetreial“, „sitaseen“, „tatikavaht“ osutavad lausa põlglikule suhtumisele ning oma jälje on see jätnud ka rahvapärimusse.