„Kahjuks kujuneb ka käesolev aasta murtud lammaste arvult üheks silmapaistvamaks. Praeguseks on meile teada antud juba veidi üle 1000 lambamurdmise juhtu, seda 114 loomaomaniku juures,“ lisab Talvi.

Rünnakute tõttu on huntidesse hakatud negatiivsemalt suhtuma ja paljud toetavad suuremaid hundiküttimise kvoote või lausa erilubade andmist.

Edasi lükatud

Eesti jahimeeste selts pöördus küttimiskvootide kohta täpsustuste saamiseks ka keskkonnaameti poole, kelle sõnul on eelnõu juba valmis ning saadetud tutvumiseks huvirühmadele. Tagasisidet oodatakse hiljemalt 6. novembriks.

EJS lisab, et pärast seda vaatab keskkonnaamet laekunud ettepanekud läbi ning vajaduse korral võtab neid küttimist korraldades arvesse. Huvirühmi oli seejuures vaja senisest enam kaasata selleks, et tutvuda erinevate arusaamadega ning võimaldada kogu ühiskonnal olulise suurkiskja ohjeldamises ja kaitses kaasa rääkida.

Hundijahi alguse mõnepäevane viibimine keskkonnaameti sõnul suuremat kahju ei tekita, sest lumeta ilm polegi hundijahi pidamiseks soodus ja neid tabada oleks väga keeruline. Seega oodatakse huvirühmade arvamusi, et langetada kvootide kohta parim otsus.

Jahikalendri järgi peaks hundijaht kestma novembrist veebruari lõpuni.