PIIBUJUTT | Kuidas ma lehmaga tõtt vahtisin

Raplamaa

Kord aastate eest olin maal. Rohisin omaette maasikapeenraid. Aeda peenramaa ümber ei olnud ega ole tänini. Kui siis selja sirutamiseks end püsti ajasin, vaatasin tõtt paari meetri kaugusel seisva lehmaga. Küsisin temalt, kes ta selline on ja kuidas meie aeda jõudis, pealegi kaaslastega. Ta sinder küll vastas mulle, aga paraku mina ei saanud aru. Naabruses oli kaks talu, lähemas mullikad, teises lüpsikari.

Olin kimbatuses. Esimese ehmatusega ei vaadanud loomi eriti. Mõtlesin vaid, et ega nad kaugelt ikka tulnud. Lähimate naabrite telefoninumbrit mul ei olnud, aga helistasin siis teise talu perenaisele ja küsisin naabrite numbrit. Kui asja klaarima hakkasin, selgus, et nemad on oma loomi juba üle tunni otsinud. Tuli siis peremees koos tütrega loomi koju ajama. Lehmad olid aga juba ise üle põllu tagasiteele asunud.